8.PEATUS - JÄGALA JUGA

Viimane peatus - JÄGALA JUGA. Ilm on ehk veidi paranenud, vihma enam ei kalla, kuigi on jahe ning tuuline. Rõõmsalt uudistatakse võimsat koske, laskutakse trepist alla, lähemale. Loodus on imeline, pakub silmale ilu. Hullatakse, loobitakse vahtu. Vesi langeb mürinal, teineteise häält ei kuule. Teeme pilti Jägala joa taustal.

KAHJUKS võtsid Robert ja Markus endale vaba voli ja ronisid ohtlikult libedatele kividele otse veejoa taha, õpetaja hüüdu lihtsalt ei kuule. Märgates, et õps kätega vehib, keerasid ümber ja tulid tagasi. Õpetaja noomimise peale öeldud "Midagi ju ei juhtunud"oli täiesti mõistmatu vabandus, enne ikka küsitakse või vähemalt öeldakse, enne kui kusagile omapead minnakse. Koos reisimisel on ikka teatud reeglid, aga alati on keegi, kes teeb õpetajale veidi närvikõdi. Väga kurb, kui nii suuri lapsi usaldada ei saa.

18:17 Programm ammendatud, algab kojusõit.

GRETE: Põnev. Vihma pole. Palju vett ja palju vahtu Hõissa!
MARKUS: Lahe oli.
SANDER: Jess, lõpuks vihm oli järgi jäänud. Palju vahtu, äge oli!
VALLO: Lahe. (edasi ei loe välja).
LIISI: Päris palju vahtu, sellega sai nalja, kui teistele pähe visata. Muidu oli lahe.
TANNAR: Väga lahe oli juga. Me tegime vahusõda.
SIIM: Ronida oli lahe.

Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Jägala juga on looduskaitse all.

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga