7.PEATUS - JÕELÄHTME KIVIKALMED

17:30 Sõidame vihmas. Kohe-kohe tuleb eelviimane peatus - JÕELÄHTME KIVIKALMED.

Eesti vanimad ja esinduslikumad kivikirstkalmed on rajatud hilispronksiajal - VIII-VII saj. eKr. Muistset matusekultuuri ja kohalikku ajalugu tutvustatakse kalmete kõrva olevas kaitseala muuseumis. Seoses uue maantee ehitamisega toimusid 1982-1984. aastal arheoloogilised päästekaevamised (juhatas A.Kraut), mille käigus selgitati välja ühtekokku 36 kivikirstkalmet. Läbikaevatud kalmed "tõsteti" fotoplaani põhjal uue tee kõrvale.Surnud olid maetud kesksetesse kirstudesse peaga põhja suunas, pilk pööratud elu andva päikese poole. Neid ümbritses paekividest ringmüür - justkui tolleaegse inimese maailmamudel: olles ise ringi keskpunktis võis vaid pilguga haarata maailma kättesaamatut silmapiiri.Leide esines kirstudes vähe: 8 luust ehtenõela, pronksist pintsetid, habemenuga ning kolme noa katked, 2 paari spiraalikujulisi oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes, 3 pronksist pöörataolist nööpi, kaks kaksiknööpi. Hauapanus, mis koosnes pronksist habemenoast ja pintsetist, oli pronksiaja lõpupoole kõige tavalisem Jüütimaal. Ilmselt pärinevad Taani alalt ka kalmetest leitud pronksist pöörad, mida kasutati rõivaste kinnitamiseks kõrvuti kaksiknööpidega. Jõelähtme on seni ainus pronkspöörade leiukoht ida pool Balti merd. Unikaalne on ka üks paadikujuline kivikirst.


Uudistame vihmas muistseid kivikalmeid, need on otse Tallinn-Narva maantee ääres. Grete ema teab nii mõndagi jutustada muistsest matmiskombestikust, kuulame-vaatame. Siis tagasi bussi, et jõuda meie reisi viimasesse peatuspunkti - Jägala joale.