11:42 Pöörame Neeruti bussipeatusestvasakule, otsime looduskauneid kohti. NEERUTI MÄED. RMK hoone, eramaa ja trepil võõrale urisev hundikoer, pärast bussijuhi antud signaali tullakse välja ja õpetaja saab küsida teed. Juhatatakse aina edasi, järveni, sealt algavat matkarajad. Ongi viidad TORNIMÄGI, SADULAMÄGI - käime mõlemal künkal, poseerime kividest laotud Kalevipoja kuju juures. Mets on roheline, vihmane ja sume. Robert läheb mingil hetkel oma teed, lõpuks kohtume kõik bussi juures. VIHMA SAJAB JA SAJAB.
GRETE: Põnev. Mõnus ilm. Mets on elu.
MARKUS: Väga lahe oli. Vihmane oli.
SANDER: Väga ilus mets oli. Matkarada oli väga lahe, nagu vihmamets.
VALLO: Lahe oli, naljakas.
LIISI: Lahe oli.
DIANA: Lahe oli, aga suht märjaks said kõik :D
TANNAR: Libe oli, märjaks said kõik :)
NEERUTI MÄED
Kadrina alevikust lõuna pool asub Neeruti maastikukaitseala, mis loodi 1957. aastal. See on väga ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed - oosid - vahelduvad väikeste järvedega. Piklikud kitsad ja teravaharjalised oosid on tekkinud umbes 10000 aastat tagasi, kui siit taandus jääaeg. Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks.
Eesti rahvamuistendid räägivad sellest, et need pikisuunalised oosid on muinasajal kündnud Kalevipoeg, Eesti rahvuskangelane. Kuna Eesti rahvuseepose KALEVIPOEG pani kirja Friedrich Reinhold Kreutzwald, hakkas kohalik rahvas IXX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses seda paika kutsuma KREUTZWALDI PARGIKS. Kirjaniku sünnikodu asus siit 4 km lõuna poole. Rahvas on tähistanud selle paiga mälestussambaga. Hiljem on kohanimena rohkem levinud NEERUTI mõisnik Nierothi järgi.
2 kommentaari:
Ma oleks peaaegu kukkunud:D
Päris märjaks sai ; (
Postita kommentaar