PEDASSAAR II

SAAREST (allikas: aripaev.ee)

Salmistu sadama vastas paiknev asustamata Pedassaar (0,86 km2) on saartest metsarohkeim ja kõrgeim, püstloodne kruusanõlv looderannal on 11 meetri kõrgune, kõrge mäerinnatis läbib kogu saart. Läänetipu lähedal meres on võimas rändrahnude kogum, suuri kivimürakaid jätkub ka rannaribale ümber saare. Lisaks otse liivast tõusvatele miniatuursetele punase kurdlehise kibuvitsa põõsastele leidub edelarannikul ka valgeõielist vormi. Viimase sõja ajal hävis kogu mets tulekahjus ja nüüd on saar kaetud valdavalt liigtiheda männimetsaga, ilusam mets asub põhjaosas.

Pedassaar on unikaalne (ilmselt ainus koht kogu Läänemeres) oma ülijärsult sügavneva liivaranna poolest, mis võimaldab sadamata randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel. Tänu tugevale hoovusele on edelaranna lahesopis juba kolme meetri kaugusel veepiirist vee sügavus üle kahe meetri, õnneks puuduvad ka veealused kivid.

Kogu saar on ideaalne paik supelmõnude nautimiseks, eriti mõnusaks teeb selle pidev kiirkaatriühendus Salmistu sadamaga. Saart haldav Riigimetsa Majandamise Keskuse Harju-Viru regioon on ehitanud Pedassaare idakaldale mõnusa saunaga matkamaja, kus on kaev, esmatarbed ja küttepuud. Maja saab üürida Salmistu sadamast. Randumiskoha juures on lõkkeplats ja nägus uus palkpaviljon halva ilma eest varjumiseks. Lõunasse ulatuv liivane maasäär ja varju pakkuv sopiline idarannik on koduks luikedele, hahkadele, kosklatele, kajakatele, tiirudele, tildritele jt.

GRETE: Pedassaare oli lõbus. Autosõit oli norm. Paadisõit oli lõbus. Saarel oli ka ilus olla. Meri oli lahe ja matk oli lahe. Õhtul oli mereääres üliilus. Tore oli.

ANDREAS: Seal saare peal oli päris huvitav ja suht lõbus ka. Sadamasse sõitsime me umbes 3 tundi. Olime seal hommikust õhtuni. Jalutasime rannas.

SANDER: Meie klassireis oli Pedassaarele, mis toimus suht suve lõpus. Algul sõitsime Salmistu sadamasse, sealt viidi meid paadiga edasi Pedassaarele. Kõndisime väikese mtesamaja juurde, panime oma kotid sinna. Siis läksime saarele ringi peale tegema. Grillisime seal majakese juures ja sõime. Vabal ajal niisama kiikusime ja rääkisime juttu. Õhtul viidi meid mandrile tagasi ja siis suundusime kodu poole.

TANNAR: Vahva oli . Käisime Pedassaarel. Käisime terve saare läbi. Mina, Markus ja Villem käisime ujumas. Õpetaja ja Grete võtsid päikest, kuigi päikest ei olnud:D. Paadiga käisime. Meeldis seal.

VILLEM: Pedassaarel ei olnud huvitav, sest seal polnud midagi teha, ainult passida sai. Ühe korra ujumas sai ka käia, aga jah siis.

DIANA: See oli väga tore klassilõpureis. Läksime kahe autoga, Sandri isaga ja minu emaga. Saarele saime kiirpaadiga. Läksime panime oma kotid maja juurde ning siis läksime jalutama. Pärast seda läksime majja tagasi. Kiikusime, sõime ja tegime muud toredat. Kell 21:00 tuli meile paat järgi ja suundusime koju.

MARKUS: Käisime Pedassaarel matkamas. Tegime saarele ringi peale ja sõime. Mnjah, ega väga palju muud ei teinudki. Tiksusime majas ja käisime ujumas Tannu ja Villuga. Teine kord käisime aint Tannuga ujumas.

EVELIN: Suvel käisime klassiga Pedassaarel:D. Lõbus oli. Meri oli nii mõnus, mõned käisid ka ujumas. Grillisime toitu, tegime ka suhkrusaia, grillitud. Päris hea oli. Kaks ema oli ka kaasas ja 1 isa. Sõitsime sadamast üle mere kiirpadiga. Jõudsime hilja koju, kuskil kell 21:00 sõitsime kodu poole. Käisime saare risti-põiki läbi.

VALLO: See oli tore. Kell 8:00 sõitsime Salmistu sadama poole. Me olime saarel kell 10:00-21:00. Siis läksime maale tagasi kummipaadiga.

ROBERT: Klassireisile ma kaasa ei läinud. Oleks me ööseks läinud, oleks ma ka läinud.

SIIM: Matkal oli äge, kuigi ma ei käinud.

PEDASSAAR I

SUVEREIS PEDASSAARELE. REISIKIRI.

Meie klassi suvereis toimus vahetult enne uue kooliaasta algust, 28.augustil. Algselt kahepäevasena mõeldud reisist kujunes ühepäevane. Reisiinfo jagamine ja planeerimine käis meili teel ning sms-idega. Siinkohal tänan kõiki, kes vastasid kirjadele kiiresti ja teatasid oma tulekust või mittetulekust nagu palutud. Tore, sest see on elementaarne viisakus ja suhtumine. Kahjuks kaks õpilast ei andnud endast märku.

Pühapäeva, 28.augusti, hommikul startis koolimaja eest kaks ekipaaži Salmistu sadama suunas:
Poisid - ANDRUSE AUTO - Sanderi isa Andrus , Sander, Tannar, Villem, Andreas , Vallo ja Markus
ning
Tüdrukud - OKSANA AUTO – Diana ema Oksana, Markuse ema Mae, Diana, Grete, Evelin ja õpetaja Tiina.
Hommik oli ilus ja sadamasse jõudsime isegi planeeritust veidi varem. Ülevedu kiirkaatriga toimus tõesti kiirelt, paadimees oli Märt.
Saarel jalutasime kõgepealt metsamaja juurde, kus sai selleks päevaks olema meie „kodu“. Kuna eelmised kasutajad olid veel sees, paigutasime oma asjad maja juurde ja asusime saart avastama. Suundusime maja juurest vasakule mööda ranna äärt, nautisime ilusat ilma ja imekaunist puhast loodust. Emad jalutasid kõrgemal, metsasel kaldapelsel, noppides kaasa pohli ja seeni. Esimene matk kestis pea 2 tundi, umbes kell 12 olime „kodus“ tagasi ja alustasime ettevalmistusi ühiseks lõunasöögiks. Tutvusime ka majaga, sauna ei soovinud keegi minna, magamislavatsid said aga mõnusaks lebotamiskohaks.
Peale sööki lasime leiba luusse, puhkasime sõna otseses mõttes. Emad Oksana ja Mae läksid metsa seenele-marjule, noored isa Andruse saatel jalutasid majast paremale head supluskohta otsima. Ujujaid olid vähe, vaid Villem, Tannar ja Markus. Õpetaja jäi „koju“, rannas pikutamine ja pilvede jälgimine oli väga lõõgastav tegevus.
Enne teist matka küpsetati veel lõkkel vorstikestija toimus mõnus jutuajamine õues ümber laua. Jututeemad vahetusid, räägiti koolist, poliitikast, spordist jne. Majakese teine korrus oli ka üsna populaarne koht, sealt kostis tihti lõbusaid kilkeid. Korraks sabistas ka kergelt vihma, aga ilm oli soe ja mõnus.
Teist matka alustasime maabumiskohast kõndides saare lõunaosa poole. Oli tuuline ja vihmane, aga mets andis varju. Sel küljel nägime ka iivast maasäärt, mis ulatus pikalt merre. Mida lähemale metsamajale, seda vaiksemaks tuul jäi ja jällegi oli väga soe ja mõnus.
Enne õhtusööki käisid Tannar ja Markus veel teistki korda ujumas, Grete, õpetaja ja Vallo vaatlesid kaldalt.
Õhtusöögiks seadis Sanderi isa tule üles ja küpsetati kõike, mida toidukottides veel leidus. Leiutasime ka uue küpse-suhkrusaia, mis osutus tõeliseks hitiks. Saiake pooleks (meil oli mini ciabatta ja mitmevilja-röst), suhkrut peale ja süte peale restile küpsema. Kui esimesed saiad alt päris mustaks kõrbesid, avastas Diana ema, et oleks pidanud saia veega kastma. Edaspidi nii tegimegi, siis sai ei kõrbenud, aga suhkur sulas mõnusalt.
Hakkaski päev läbi saama. Pool tundi enne kaatri tulekut oli maja koristatud ja läksime rannale lähemale paati ootama. Päike oli loojumas, kell oli 8 läbi õhtul, pilvede värvid olid imeilusad. Siis lõpetasime ka „pidulikult“ oma reisi. Õpetaja tänas vahvaid lapsevanemaid, kes oma puhkepäeva raatsisid oma lapse klassiga veeta, sellised vanemad on aare. Tänutäheks ja väikeseks meeneks kingitud meresoola toidule riputades meenutavad nad ehk toredat suvepäeva ilusal Pedassaarel.
Ülesõit sadamasse oli tuuline, juba hämardus. Meeleolu oli aga rõõmus, väsimust ei kurtnud keegi. Kodutee kulges juba pimeduses.
Lõppkokkuvõttes oli õnnestunud suvereis – mõnus reisiseltskond, suurepärane ilm ja imetore saar, mis 28.augustil kell 10:30 kuni 20:30 oli meie, 8.klassi, valduses.
Kool võib nüüd alata!

LÕPUAKTUS "MALE" II

LIISI: Meie pidime korraldama lõpuaktuse 9.klassile, seal kus olid näiteks Kristi ja Ariina. Ma pidin lugema mingit salmi Janarile. Eriti meeldis mulle see, kui isad hakkasid laulma „Jää jumalaga puberteet“. Kõigil tüdrukutel olid kenad kleidid, väljaarvatud Kristiina ja Kristel.

VALLO: See oli tore. Oli huvitav kogemus. Mina pidin kaks korda saali ees rääkima.

EVELIN: Meie klass korraldas lõpuaktuse eelmistele 9-ndikele. See aktus oli maleteemaline. Lõpetajaid oli vist 19. Luuletuse lugesin ma Elarile ja Rainisele. Riietuma pidi pidulikult must-valgesse. Väga lõbus aktus oli. Loodame, et tegime neile ikka meeldejääva aktuse. Hiljem tulid kõik vana koolimaja hoovi, kus sai lõpetajaid õnnitleda ja kui soovi, sai nendega ka pilti teha. Hiljem tuli meie klass ülesse klassi ära, kus sõime kooki ja jõime limonaadi. Õpetajad ütlesid, et tegime ilusa aktuse ja et me olime tublid.

MARKUS: Lõpuaktus oli suht lahe. Me ise korraldasime niiet tegelt suht loogiline. Teemaks oli male. Me tegime nalja ja tegime laule. Pärast rääkimist tegime me nn. „kõike“. Minu meelest tuli suht hästi välja.

TANNAR: Alguses oli närv sees, aga poole pealt läks paremaks. Tekstid olid kõik meeles. Kõik oli ilus. Tuli kõigil hästi välja.

DIANA: Lõpuaktus oli väga ilus. Seda korraldas meie klass. Päike paistis. Lõpetajaid oli 19. Enne aktust olin väga närvis, kuid kõik läks hästi. Teistele paistis see aktus meeldivat. Pärast sõime klassis kooki ja ma sain tunnistuse. See päev jääb kauaks meelde.

ROBERT: Suvel olin ma 2,5 kuud Soomes. Kahjuks ei saanud lõpuaktusel osaleda. Piltide ja juttude järgi tundus tore olevat.

VILLEM: Lõpuaktuse tegemine oli vaevarikas värk ikka, sest see oli igav. Seal pidi täiega rääkima ja asju tegema, mis oli väga väsitav. Lõpuaktusel polnud midagi lahedat, seda ma võin öelda.

SIIM: Lõpuaktus oli kõigile meeldejääv. Me nägime palju vaeva. Oli väga palju rahvast. Luule oli õnnelik (not). Äge oli. See aktus meeldis vist paljudele.

ANDREAS: Lõpuaktus oli pingeline, kuid lõpus oli hea tunne, et kõik ilusti möödus.

SANDER: Meie korraldada oli lõpuaktus eelmise aasta 9.klassile. Käisime suvel mitmel päeval harjutamas ja ettevalmistusi tegemas. Lõpuaktuse teema oli „Male“. Ma arvan, et saime sellega hästi hakkama.

GRETE: Huvitav oli. Hommikul jamasime veits kimpudega ja siis algas show. Närv tuli alles siis, kui Tannar saali ette läks. Kõik läks enam-vähem korda. Lõpus tantsu osa läks mul sassi. Poisid läksid liiga kiiresti ja ma pidin neile järgi jooksma, aga nohh, saan üle. Tegelt oli lahe. Pärast sai klassis head kooki ka. Aitäh õpetaja Tiina.

GERDA: Lõpuaktus toimus 18.06.2011. Meie klass korraldas 9.klassile lõpuaktuse. Mul meenub, et poisid laulsid Koit Toome „Mälestused“. Poisid rääkisid seal ees kogu aeg. Mina olin see, kes pidi 9.klassi õpilastele näitama, kuhu peab allkirja panema. Pärast, kui täiesti läbi sai, tulime oma klassi ja sõima kooki. Peale seda läksime kõik lahku. Aga mulle meeldis. Aga väga kahju oli, et nad ära läksid.

LÕPUAKTUS "MALE" I

KOOLIAASTA KOKKUVÕTE - 8.KLASS

IV veerandi kokkuvõte.
GRETE ja SANDERi tunnistusel vaid viied!
Nelja-viielisi pole, MARKUSEL üks kolm – muusika!!!
IV veerand ebaõnnestus viiel õpilasel – KEVIN üheksas aines, SIIM neljas aines, VILLEM, EVELIN ja VALLO ühes aines.
LIISI, Diana, ANDREAS, GERDA, ROBERT ja TANNAR said õppetööga põhiliselt rahuldavalt hakkama
Hoolsus „eeskujulik“ kahel õpilasel (Grete, Sander), „hea“ ühel (Markus), „rahuldav“ kaheksal (Andreas, Liisi, Diana, Gerda, Evelin, Robert, Vallo, Tannar) ja „mitterahuldav“ kolmel õpilasel (Kevin, Villem, Siim).
Käitumine „eeskujulik“ Gretel ja Sanderil, „hea“ Markusel, Andreasel, Liisil, Dianal, Vallol ja Tannaril, „rahuldav“ Kevinil, Villemil, Gerdal, Evelinil, Robertil ja Siimul. „Mitterahuldavat“ käitumist meie klassis polnud.
Hinnete seis üliraske Kevinil, sest õppimine ei laabu, õpiabi ei kasuta. Tundub, et on käega löönud ega püüagi olukorrast välja rabeleda.

Õppeaasta kokkuvõte.
Lõpetasid 8.klassi ja viiakse üle 9.klassi:
GRETE kiitusega - kõik viied; SANDER neljade-viitega; ANDREAS, VALLO, MARKUS, GERDA, ROBERT, TANNAR.
Täiendavale õppetööle jäetakse LIISI inglise keeles, VILLEM ja EVELIN keemias, SIIM keemias, bioloogias ja geograafias.
Klassikursust jääb kordama KEVIN. Kahju, et Kevin ei suutnud endas tahet leida ning madalseisust välja tulla.
Paljudel õpilastel on tegemata töid, esitamata vihikuid, tagastamata õpikuid – tahvel on nn.“võlgu“ täis kirjutatud. Vaja tegutseda.
Tunnistused saame kätte pärast suure töö, 9.klassi lõpuaktuse, korraldamist. Siis saame tegelikult õppeaasta lõppenuks lugeda.

ÜLEMINEKUEKSAM 2011 / ELU ÕPPETUND

8.klassi tähtsaim tuleproov - üleminekueksam. Valikeksam, igaüks valis aine vastavalt oma oskustele ja võimetele. Valikud:
Sander, Tannar, Grete ja Kevin - keemia;
Markus, Robert, Andreas - inglise keel;
Gerda, Liisi, Siim, Evelin, Villem, Vallo, Diana - eesti keel.
Eksam toimus 24. mail 2. ja 3.tunni ajal. Järgnevad eksamijärgsed muljed ja umbes nädal hiljem kirjutatud "elu õppetund".

ÜLEMINEKUEKSAM
KEEMIA
SANDER: Valisin keemia eksami. See tundus päris lihtne, aga mõnda ülesannet ei osanud. Loodan, et saan hea hinde.
TANNAR: Suhteliselt kerge oli. Arvasin, et on raskem. Tegin kiiresti, sest polnud raske. Loodan, et tuleb hea hinne.
GRETE: Suht lihtne, ma arvan. Enamik olime varem läbi teinud. Närvi ei olnud eriti. Üldse. Võib-olla aitas kogemus olümpiaadidest. Ma olen nii elukogenud. Lahe. Aga jah, normaalne oli. Tegelt oleneb tulemustest. Ootan.
KEVIN: Eksam oli suhteliselt raske, aga tegin ära. Närv oli ka päris suur. Loodame, et läbi saab.
INGLISE KEEL
MARKUS: Esimene üleminekueksam sai täna tehtud. Väga rsake see isegi ei olnud. Ootasin midagi keerukamat. Aga noh, ongi parem, kui töö lihtsam on. Täitsa huvitav oli ikkagi teha esimest eksamit. Järgmine aasta tuleb kindlalt raskem töö, selles olen kindel.
ROBERT: Õhtu enne seda ma polnud üldse närviline, isegi hommikul mitte. Ma olin endas kindel, kuna ma teadsin, et ma oskan seda ainet. Kõik küsimused ja harjutused olid kenasti meeles, justkui oleks neid eile õppinud. Eks asi oli õpetajas.
ANDREAS: See eksam oli suhteliselt kerge. Kuulamisülesanded olid lihtsad, mõndades ülesannetes jäin veidi kahtlevaks, kuid loodetavasti panin ikka õige vastuse. Loodan, et läks hästi.
EEST KEEL
GERDA: Meil oli üleminekueksam 24.mai, toimus 2. ja 3.tunni aeg! Aga muidu oli algul nii, et närv oli sees, aga kuigi ma loodan, et mul läks hästi. Kuigi viimase ülesandega oli natukene raskusi, aga muidu läks mul üldiselt hästi.
LIISI: Esimene eksam oli suht kerge, oodatavast kergem, aga ma loodan, et ma saan vähemalt 3. Esimese ülesande tegin valesti, aga pärast tegin teisele poole joonte peale uuesti.
SIIM: Ei tea, kuidas läks. Ei olnud närvis.
EVELIN: Ma tegin üleminekueksami eesti keeles. Eksam oli 2. ja 3. tunni ajal. Ma sain eksami valmis juba 2.tunni ajal. Ülesadned olid seal tegelikult päris lihtsad. Viimaseks harjutuseks oli eksamis lugemistest, see läks mul natuke sassi, valesti noh :). Aga sellest pole midagi. Alguses oli mul enne eksamit pisike närv sees :). Loodan, et saan positiivse hinde.
VILLEM: Eksam polnud veidi väga raske, aga pinget pakkus.
VALLO: Närvis polnud. Enda jaoks oli eksam kerge.
DIANA: Oli suhteliselt lihtne. Sain selle ruttu valmis, umbes 30 min. Ei olnud närvis, oli oodatust kergem. Usun, et saan hea hinde.

ELU ÕPPETUND
SANDER: Ma arvan, et oleksin saanud parema hinde, kui oleksin käinud pühapäeval õp Luulega õppimas, sest eksamis olid need asjad, mida õp Luule tahtis korrata pühapäeval. Üldiselt olin rahul oma hindega, sain 4. Oleks saand mõne punkti veel, oleks olnud 5. Eksamiks ma kordasin põhilised asjad üle.
TANNAR: Arvasin, et tuleb parem ikka. Oleks pidanud rohkem õppima valemeid õhtul. Õnnelik olen ikka, vähemalt ei ebaõnnestunud. Järgmine aasta valin teise eksami, arvan, aga mõtlen veel.
GRETE: Eksamist õppisin seda, et happe omadused määravad vesiniku ioonid, mitte happeanioonid. Muu oli õigesti. Jälle targem. Hale põrumine 1 punkt maxist. 114/ 115-st. Ei tea, ei õppinnd ka eriti. Loogika lihtsalt. Vaatab järgmine aasta eksami ajal uuesti. Lahe.
KEVIN: Õppisin eksamist seda, et oleks pidanud natuke rohkem õppima ja keemia tundides tähele panema ja meelde jätma. Sest se tulemus ei olnud hea.
MARKUS: Et mida ma oma tööst õppisin? Noh näiteks seda, et see oli väga lihtne. Õppisin ka seda, et järgmine kord peaks vähem lohakusvigu tegema. Tööks õppisin ma suht vähe.
ROBERT: Õppisin tähelepanelikumalt ülesannet tegema. Tööks ei õppinud peaaegu midagi. Ei usu, et õppides palju parem tulemus tuleks.
ANDREAS: Läks hästi. Sain teada seda, et alati ei tasu kõige halvemat karta, kuna see töö läks mul väga hästi - sain 5-e. Ainult lugemisülesannetes pean veidi hoolikam olema. Tööks ma ei õppinud üldse.
GERDA: Nüüd, kui eksam tehtud, saime kohe sama päev oma hinded teada. Sain kolme, kuigi ootasin paremat hinnet, kuna eesti keel on ju lihtne aine. Minu vead tulid kirjavahemärkides, kuna neid ma eriti ei oska. Mul jäi ainult viis punkti puudu neljast:/? Kui aus olla, õppisin ma väga palju selleks, aga kuna eelmine päev juhtrus midagi, mis järgmisel päeval ainult meeles oli. Aga järgmine aasta üritan eksami paremini teha. Aga olen rahul, et läbi ei kukkunud.
LIISI: Nüüd, kui paar päeva on mööda läinud, siis tundub mulle, et ma oleks parema hinde ka saand, kui ma oleks õppind võõrsõnu rohkem kirjutama. Kui oma tööd nägin, ei osanud ma võõrsõnu kirjutada. Eelmine päev enne eksamit ei õppind ma eriti. Konsultatsioonid aitasid mind. SIIM: Oleks õppinud, oleks paremini läinud, aga ma ei viitsinud õppida selleks. Sain tugeva kolme, 4,5 punkti jäi neljast puudu. Õppetund: tuleb õppida.
EVELIN: Ja saingi eksami kolme :S. Tänu sellele sain kolme, et mul läks viimane ülesanne valesti. Ülesandes oli kirjas, "Jooni alla üks variant." Aga ma joonisin ikka kaks varianti alla. Lugesin vist ülesande liiga rutuga läbi. Eks ta natuke paha tunne ikka ole, et 3 sain. Pean hakkama ülesandeid hoolega läbi lugema :D. Hea seegi, et tuli positiivne hinne. :D
VILLEM: Eriti midagi õppetunniks ei saanud, aga üks asi oli see, et kui tunned, et mingi asi on raske, siis see ei ole nii. Ma tegin selle vea, et ma lugesin teksti liiga kiiresti läbi. Selleks tööks ma ei õppinud üldse, sest mul oli kõik meeles, mis me olime õppinud.
VALLO: Üks, mis on kindel, ära tee midagi lohakalt, vaata üle mitu korda. Oleksin veel õppinud ka kodus, oleksin "4" saanud, arvan.
DIANA: Ma arvan, et ma ei õppinud eksamist eriti midagi. Tegin eksami nii hästi kui suutsin ja õppisin ka selleks. A ei, siiski õppisin, et ei tasu üle närveerida, nii teed asjad enda jaoks poole keerulisemaks.

KOOL ON LÄBI 2011 ALGAB VAHEAEG

VIIMANE KOOLIKELL 2011

MATKAPÄEV

2.juuni koolis matkapäev. Iga klass valis ise teekonna. Meie sõitsime 9:25 liinibussiga Raplasse ja kõndisime mööda terviserada Kaereperre. Alustasime matka Rapla kiriku juurest, jalutades mööda promenaadi Jõe külalistemajani. Seejärel tutvusime terviserajaga, puhkasime veidi jalgu rajaäärses metsamajakeses, lõpuks jõudsime Vesiroosi Gümnaasiumi juurde välja. Sellega lõppes ka rada. Edasi jalutasime mööda kõnniteed Hepa tanklani ja võtsime kosutuseks mõned jäätised. Jätkasime mõnusat hommikust jalutuskäiku Kaerepere poole. Teades, et kusagil vana Virtsu raudtee ääres on kusagil tähtis mtähis, Eesti Vabariigi geodeetiline punkt, otsustasime selle üles otsida. Leidsime üsna kergelt, lihtsalt üks post teeäärses rohus. Tegelikkuses sisaldab antud punkt erinevaid vajalikke geodeetilisi andmeid maamõõtjate, projekteerimisfirmade, riigiasutuste, ülikoolide, teadussutuste jne tarvis.

Kaereperre jõusdime veidi enne kella 11. Einestasime pannkookidega kooli sööklas. Oli lõbus ja vahva matk, koolipingetest vaba. Kahju vaid, et kõik ei osalenud.

Evelin, Diana, Robert, Tannar, Siim, Sander 15