PIPARKOOGIMAANIA 2011

AJAKELL

Gerda, Liisi, Vallo, Siim, Villem, Markus

KOHALIK AASTAL 2222

Grete, Sander, Elina (8.kl)

16.detsembri klassijuhatajatund toimus kahes osas- Evelin, Grete, Andreas, Sander, Tannar  ja Robert tegid õpetajaga saalis jõulukontserdi proovi, Gerda, Liisi, Markus, Vallo, Siim ja Villem küpsetasid PIPARKOOGIMAANIA raames 9.klassi piparkoogi teemal "Ajamasin" (Jõuluime??? Kuidas küll sai kahest pakist piparkoogitaignast nii väikese piparkoogi???).

Slaidikava meie koolis kahe nädala jooksul valminud töödest:

JÕULUKINGITUSED VÄIKESTELE SÕPRADELE

22.12.11 üllatasime oma väikesi 1.klassi sõpru väikeste jõulukingitustega. "Nii tore, et meil on sellised suured sõbrad" - tunnustas õpetaja Ebe meie mõtet ühe õpilase sõnadega. Lisaks suur tänu VALLOLE, kes tõi oma metsast 1.klassile JÕULUKUUSE. Sellised on toredad jõuluaja heateod.

LIISI, ÕNNE SULLE!

Veerandi viimasel päeval soovisime LIISILE õnne sünnipäevaks. Sünnipäevalaps kostitas kõiki kringliga.  Sünnipäevakaardil vana inglise õpetussõna täitunud eluaastaks, miks mitte ka kogu eluks:

Võta aega sõbralikkuseks - see on õnne tee.

Võta aega unistamiseks - nii rakendad tähe oma vankri ette.

Võta aega armastada ja olla armastatud - see on jumalate eesõigus.

Võta aega teiste jaoks - päev on liiga lühike, et olla isekas.

Võta aega naermiseks - see on hinge muusika.

JÕULUD 2011

20.detsember kell 18:00 kooli JÕULUKONTSERT. Esinevad GRETE, EVELIN, ROBERT, SANDER, TANNAR jõululuulekavaga, ANDREAS ja MARKUS lauluga "Head uut aastat". Publikus klassikaaslased, meeleolu pidulik. Kontserdi lõppedes jalutame rõõmsalt ARTURI TRAHTERisse meie klassi pidulikule JÕULUÕHTUSÖÖGILE. Lauas käib mõnus vestlus, õp Ebe meenutab mõnd vahvat jõulupeo seika algklassidest. Prae ja koogi vahel külastab meid ka JÕULUVANA, loetakse salme, saadakse kingitusi. Enne kojuminekut tänatakse loosipaki tegijat ja soovitakse HÄID JÕULE.

• Õpetaja unustas fotoaparaadi koju, seega ühtki jäädvustust kontserdist ega ka trahterist kahjuks mälestuseks pole. Ainus illustratsioon on Grete, Sanderi ja Roberti ühistööna valminud jõulukontserdi stend.

PIIRKONDLIK MÄLUMÄNG

II voor peeti 19.12.2011 Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Meie meeskond: Grete, Sander, Markus, Vallo ja Robert. Mindi peale 5.tundi ja tuldi rõõmsalt II kohaga, RÜG mõne punktiga edestamas. KIITUS! Kolmas mäng toimub juba uuel aastal, 25.01.2012, meie koolis.

VALTU KOOL 144

9.detsembril kooli sünnipäev - kool on nüüd 144. Tähistasime traditsiooniliselt kogu kooliperega koos kooli saalis. Sel aastal oli sünnipäevatervitus PIPARKOOGIMAANIA tegijatelt, kes tutvustasid oma projekti ning pärast pidulikku sünnipäevakringliga maiustamist juhendasid ka väikest piparkoogiküpsetamise töötuba. Üllatusesinejaks oli saate "Eesti Talent 2010" finalist MEEL, kes oli juhtumisi Piparkoogimaania eestvedaja Mari-Liis Laanemaa poeg.
Vaata, esineb Meel http://www.youtube.com/watch?v=u_emU1w_KQM&feature=related
Vaata piparkoogimaania kodulehte, kae üle lühivideod  http://www.piparkoogimaania.ee/

HEAD ISAD NEED KASVATAVAD VITSATA

NOVEMBER

• Algavad klassi perevestlused.
• Isadepäeva tähistamine - sportlik pereõhtu Valtu Spodimajas, ürituse korraldamisel abilisteks 9.kl õpilased. Isadepäevakingitus meie klassi isadele - HEAD ISAD NEED KASVATAVAD VITSATA - teretulnud kõik muud versioonid (vaata slaidikava). Tüdrukud, kes ei soovinud isadele kingitust teha, kirjutasid essee teemal "Millisena näen oma tulevaste laste isa".
• Meie klassi õpilased olid edukad kavandite konkursil "KAEREPERE KÜLA 600" . Parimaks hääletati SANDER i  kavand.
• 18.11.2011 GRETE ja SANDER Vene keele festivalil Tallinnas.
• 24.11.2011 Rapla Kultuurikeskuses karjäärikonverents "TEADLIKULT TULEVIKKU". Meie kooli esinduses GRETE, SANDER, MARKUS ning KAIDI L. 8.klassist.
• Kodanikupäev 26.11.2011 "KODANIKUKS KASVANUD". Tähistamine 25.nov. klassijuhatajatunni ajal saalis.
• 29.11.2011 Rapla Ühisgümnaasiumis PIIRKONDLIKU MÄLUMÄNGU I voor. Meie kooli võistkond GRETE, DIANA, MARKUS, SANDER, SIIM. Saavutati tubli II koht, tänukiri osalemise eest.

TEATRIKÜLASTUS 31.oktoobril

Rakvere teatri etendus "NULLPUNKT" Paide Kultuurikeskuses. Teatrihuvilised 8. ja 9.klassist + õpetajad Kati, Anne ja Tiina.

GRETE Täitsa lõbus oli. Bussis oli tore olla ja etendus oli ka põnev. Huvitavalt lahendatud. Näitlejatöö oli ka enamasti hea. Üks tüüp karjus kogu aeg Kreetet. Võib olla oli sellest ilma raamatu lugemiseta natuke keeruline aru saada, aga ikkagi huvitav.
TANNAR Mõni asi meeldis, mõni mitte. Laulud seal vahepeal olid jama, aga üldiselt oli hea. Huvitav oli kuulata. Näitlejad rääkisid .....
Bussisõit oli tasuta. Hea seltskond oli.
SIIM Etenduse nimi oli 0punkt, seal oli 7 näitlejat, kes mängisid kõik erinevaid rolle. Teater oli tore, huvitav, lahe, võimas, äge, vinge, naljakas ja ja.
VALLO See oli üks tore noortepärane etendus, oli palju roppusi, noorte probleeme. Bussis sai st*aks nalja vahepeal. Sai natuke uut infot. Võiks rohkem teatris käia.
SANDER II veerandi esimesel päeval käisime Paide teatris vaatamas "Nullpunkti". See oli väga tore, roendamist oli suht palju, aga muidu oli päris hea see. Esimene vaatus oli huvitavam, aga teine oli suht igav.
GERDA 31.oktoobril käisime Paides teatrit vaatamas. Teatri nimi oli nullpunkt, mis oli raamatu abil etendatud. Mulle endale väga meeldis teater, kuna see oli selline omapärane+seal oli väga palju rope sõnu. Nullpunkt rääkis kooli ja noorte probleemidest. Kestis kaks ja pool tundi.Minu arust oli see liiga pikk, aga see oli seda kõike väärt, kuna teater oli väga hea, nagu ma eespool mainisin. Kuigi ma pole veel jõudnud raamatut lugema hakkata, aga ma võtsin raamatukogust. Kohekui mul aega hakkan ma kohe kindlasti ka raamatut lugema, kuna siis saan ma ehk aru sellest lõpust, mis teatris etentati. Aga mulle endale väga-väga meeldis, kuid vahepeal kipus väike uni peale. Aga ma läheks kunagi veel vaatama selliseid etendusi, mis seostuvad kooli probleemidega ja üldse noorte probleemidest.

KANNA HELKURIT!

President Ilvese videopöördumine  http://www.youtube.com/watch?v=2pDogrCTo3s

I VEERANDI KOKKUVÕTE

STATISTIKA :
9.klass 13 õpilast
5 – Grete
4-5 Sander
3, 4, 5 Markus, Andreas, Diana, Evelin, Tannar
2 – Robert, Vallo ühes aines
      Liisi, Gerda kahes aines
     Villem neljas aines
     Siim viies aines
Käitumine E – Grete, Sander
                H – Andreas, Markus, Liisi, Diana, Evelin, Vallo, Tannar
                R – Siim, Robert, Gerda, Villem
Hoolsus valdavalt rahuldav , Grete ja Sander eeskujulik, Markus hea, Siim ja Villem mitterahuldav.
Hilinemisi kolmel õpilasel 1 tund.
Põhjuseta puudumisi neljal õpilasel 1 tund
Kiitus tunnistusele kõigile 1.septembri aktuse ja õpetajate päeva korraldamise ning läbiviimise eest.
Muide, saime direktori sõnade läbi kiita ka veerandilõpukogunemisel kogu kooli ees.

PINGERIDA (keskmise hinde järgi)
1 Grete 5,0
2 Sander4,4
3 Markus 4,0
4 Andreas 3,3
5 Evelin 3,3
6 Robert 3,3
7 Diana 3,2
8 Tannar 3,2
9 Vallo 3,1
10 Gerda 3,0
11 Liisi 2,9
12 Villem 2,8
13 Siim 2,7

ANALÜÜS
Tannar: Alguses oli kerge. Mõtlesin, et tuleb kerge, aga eksisin. Õppimine oli raske. Vahepeal oli ka kodutöö tegemata. Käitumine on hea. Suuremaid intsidente pole olnud. Hoolsusega ei ole eriti rahul. Proovin järgmine veerand paremini. Üritused läksid hästi. Oleks võinud paremini õppida. Ebaõnnestus palju töid. Ootused on järgmiseks veerandiks head. Hakkan rohkem õppima ja paremaid hindeid saada.

Vallo: Algus oli tore. Tõime kooli uue klassi, 1.klassi, sinna tuli 18 õpilast. See veerand oli ka õpside päev. Mina olin 4.klassi õpetaja. See veerand hinnete poolest läks suht mtesa seenele, aga noh elab üle. Käitumine "käras“ küll. Hoolsus oli kohati jama, aga elab üle, mis *******, see uuesti. Ootusi ma järgmiseks veerandiks ette ei tee. Lahe oli. Trolololotrollololollololoo trollolololooo, jajajajajajajaaa. Iiiiiiii.

Robert: Algus koos 1.septembri korraldamisega läks hästi. Käitumine oli mul keskmine aga hoolsus ... Õppimine ei olnud üldse nagu plaanisin. Ennast kiidaksin ÕOV-s tehtud asjade eest. Vene keel ebaõnnestus täielikult, hindeid oleks võinud olla palju parem. Järgmine veerand loodan peaaegu kõik hinded 4-5 saada. Oli Eminemi sünnipäev ja Tupaci surmaaastapäev...

Siim: Õppimine oli halb, sest ei viitsinud õppida, oleks võinud õppida... Käitumine oli halb ja hoolsus mitterahuldav. Ei kiida ennast, kõik oleks võinud paremini minna. Plaanis järgmine veerand ennast kõvasti käsile võtta ja saada kõik kolmed ning käitumine ning hoolsus hea, kuid seda ei juhtu. Veerandi algses oli päris hea, kuid lõpu poole ei läinud enam nii hästi. Õpetajate päev oli lahe.

Markus: Algas aeglaselt ja alguses õppida eriti ei viitsinud. Õppimisega oli sitt lugu, tuli suht palju 2-sid, enamuses Luule ainetes ja vene keeles. Lõpuks sain küll enamus hinded korda. Käitumisega erilisi probleeme vist polnud. Ei sõimatud väga. Hoolsus oli eriti maas. Vahel ikka unustasin asju tegemata ja koju. Lõppes veerand võrdlemisi hästi. Järgmine veerand püüan tunnistuselt 3-d ära saada. Enamusega pole väga viga. TROLOLOLOLOLOLOLOLOOO JAJAJAJAJAJAJAJA IIIIIII TROLOLOLOLOLO

Andreas: See veerand möödus hästi. Lootsin, et saan paremaid hindeid, aga lõpptulemus oli ikka sama nagu alati. Matem., vene k. Ja bioloogia ja võib-olla ka geograafia oleks ma kahe saanud, aga ma sain need parandatud. Käitumisega oli kõik korras. Oleks võinud rohkem töödeks õppida. Kiidan end, et olen saanud aktustel ilusti hakkama.

Sander: 9.klassi I veerand läks mul normaalselt, ma arvan. Sellel veerandil korraldasime mõningad üritused, mis tulid hästi välja ja saime kiita. Õpingud läksid mul hästi. Tunnistusele tulevad 4 ja 5. Rohkem on nelju see korda. Ma arvan, et kui oleks mõnes aines rohkem pingutanud, oleks saanud ka mõne nelja viieks. Koolitööd ja kodutööd teen korralikult ära, koolis käitun normaalselt, seega ei pea mutretsema halva hoolsuse ja käitumise hinde pärast. Järgmine veerand ma proovin saada paremaid hindeid.

Grete: Lõbus oli. Läks keskmiselt.
ALGUS Algus oli suht tavaline v.a. see, et tegime 1.septembri aktuse. Õppimine oli tavaline Harju keskmine. Käitumine oli minu meelest tavaline (nagu ma koguaeg enam-vähem olen olnud), aga teistel oli mingi teema, et ma olen muutunud. Hoolsus sama moodi. Ei midagi hullu, saab paremini. Kiitusi saime ürituste (1.sept, õp.päev)korraldamise eest.Oleks saand kõike paremini või halvemini teha.
LÕPP Lõpp oli huvitav. Sain hinded napilt viied. Hoolsus oli igas aines eeskujulik (?!). No kuidas, ma ei tea. Tavaliselt on ikka mõni hea ka olnud. Käitumises oli eesti keeles ja vene keeles hea, ülejäänd eeskujulik. Hästi ju.
OOTUSED Kõike paremini teha. Life is a flower.

Evelin: ALGUS Esimese veerandi algusesvõtsin omale eesmärgi mitte lasta keemiat tunnistusele veerandi hindeks kahte. Ja see juhtuski. Tunnistusele ei tulnud veerandi hindeks ühtegi kahte. Nii palju ma siis ekoolist teada sain:). Muidugi üritasin ka teised ained korras hoida. Käitumise kohta ei oska ma küll midagi öelda. Kuna omaarust ei ole mu käitumisel midagi viga. Aga noh, igaüks näeb asju erinevalt:P! Hoolsus on hea. Seda ma tean. Kõik hoolsus sõltus tegemata töödest. Kiita ma ennast ei oska. Kindlasti õnnestus mul bioloogia ja geograafia + keemia üle olen ma väga õnnelik, et selle korda sain. Nii hea meel:D!
LÕPP Järeltööd said ilusasti kõik tehtud. Kodutöödega hakkas ka nii minema, et enamvähem said kõik tehtud. Hinded hakkasid paremuse poole muutuma.
OOTUSED JÄRGMISEKS VEERANDIKS Kahtedest pean kindlasti hoiduma, see on mu teise veerandi ja ka järgmiste veerandite eesmärk. Loodan, et mul läheb hästi!:)

Liisi: 9.klassi esimene veerand hakkas halvasti, kuna 1 nädalal oli mul juba 1 ja 2 keemias ja teistes ainetes. Õppimine oli raske, aga ma püüdsin mitte ühtegi kahte tunnistusele saada, aga sain ikka. Minu arust olid kõige raskemad ained keemia ja bioloogia, mille ma kahed sain. See veerand käitusin ma päris hästi, välja arvatud 20.oktoobril neljapäeval, kui ma kunsta tunnis naljategemine. Ja sain märkuse ja õpetaja pani mulle käitumise ja hoolsuse mitterahuldav. Hoolsus on, ma arvan, rahuldav, kuna mul olid vahepeal asjad kodus ja tegemata kodutöid. Eriti matas ja keemias. Ma ei kiidagi end, kuna mul tuli 2 kahte ja ma pole endaga üldse rahul. Ma oleks kasvõi tahtnud 1 kahte tunnistusele. Lõpus ma käisin vastamas ka, et mitte mõndasid kahtesid mitte saada. MA LOODAN JÄRGMINE VEERAND PAREMINI ÕPIDA JA KÄITUDA.

Villem: I veerand algas nii, et kõik oli sama jälle, õpetajad karjusid meie peale, kõik masetusid nagu ikka. Õppimine oli ka sama, aga natuke oli ikka mõnes mõttes parem. Käitumine nagu ikka, lollitasime, aga ikka midagi ei juhtunud. Hoolsus hea TROLL. Kiidan end, sest ma olen pro, sest ma sain pool Floret õpitud. TROLL:) Kõik õnnestus nagu pidi TROLL:) Lõppes nagu alati ultimate pingutusega TROLL:)

Gerda: Algus Esimene veerand algas nii, et pidime 1.klassi kooli tooma. Esimesse klassi läks 18 õpilast. Algus oli küll kerge, kuid ajapikku läks raskemaks. Veerandi lõpp vajus täiesti ära.
Õppimine Õppimine on nii nagu alati, et õpin oma tasemel, kuigi mõned ained on väga rasked. Minule osutus see veerand raskeks keemia ja bioloogia. Kuigi ma väga arvasin, et mul tuleb neli kahte, kuid ma eksisin, tuli vähem. Ma pingutasin ja sain tulemused, mis tahtsin, kuid õnnelik ma küll oma tulemuste üle pole. Minu meelest lähevad ained alati raskemaks.
Käitumine Käitusin sel veerandil paremini, kui eelmine. Aga siiski mitte nii hästi, kui võiksin. Tundides jutustan ma nagu alati, mõnes tunnis rohkem mõnes vähem. Kunsti tunnis sain ma käitumise mitterahuldava seoses sellega, et ma ei kuulanud tunnis. Aga käitsin halvasti seoses, et ütlesin õpetajate kohta et nad on taunikud ja pärast kahetsesin.
Hoolsus Hoolsus oli mul rahuldav, kuigi arvasin, et mul tuleb hoolsus hea, kuna mul olid kodutööd alati tehtud. Aga pole oluline, ma rahul siiski. Kiidan end vb ainult nii palju, et 1.sept korraldamine, aga mitte rohkem.
 Ootused/ eesmärgid Üritan järgmine veerand võimalikult hästi õppida, et lõpetaksin heade hinnetega kooli ja et saaksin teise kooli sisse:)!

VEERANDILÕPU MÄLUMÄNG

Traditsiooniliselt korraldavad mälumängu ÕOV liikmed. Meie klassist on omavalitsuse tööga sujuvalt liitunud Grete. Tore, nüüd on ka meie klass kolme õpilasega esindatud, rohkem vahvaid ideid.

Küsimused oli ette valmistanud 5.kl Adeele, küsimused olid väga huvitavad.

Mängu viis läbi kindla käega Robert, kes oskas nii mõnegi olukorra hästi lahendada ning sai selle eest ka kogu kooli ees kiita.

Grete märkis ja arvutas punkte.

ÕPETAJATE PÄEV

5.oktoober on rahvusvaheline õpetajate päev. Sel päeval tervitasid hommikul õpetajaid lilleõiega Sander ja Tannar.
Õpetajate päeva tähistamine toimus reedel 7.oktoobril. Meie klassile oli see suur väljakutse, kuna pidime ette valmistama meeldejääva aktuse õpetajatele ning tegutsema „õpetajatena“, et kool toimiks ka siis, kui päris õpetajaid koolis pole. Tegutsesime ühiselt klassina ning tegime head koostööd ka huvijuht Kalviga. Valisime direktori ja õppealajuhataja, kes ka kohe tegutsema hakkasid – koostati tunniplaan ning vaadati, et kõik klapiks ja et kõik „noored õpetajad“ oma ülesandeid teaksid . Harjutasime aktuseks, kaunistasime saali, Andreas õppis laulu, Grete-Robert-Andreas küsitlesid 1.klassi õpilasi, Gerda-Diana 2.klassi, Evelin kirjutas õpetajatele kaardid (Meie õpetaja ....on koolis kõige parem, sest. ta on õpetanud meid...). Kalvi organiseeris punase vaiba „Õpetajate päeva auhinnagalaks“, et muusika mängiks õigel ajal, andis „direktor Robertile“ soovitusi kõne kirjutamiseks. Klassijuhatajal oli vahva jälgida, kuidas eelseisva tähtsa päeva ootuses käidi õpetajate jutul tööülesandeid saamas, arutati kes mis tundi ning mis klassis annab, kes mida selga paneb.

7.oktoobri hommikul kell 8:00 hakkasid kooli saabuma „noored õpetajad“, pidulikud, teistmoodi kui tavaliselt. Enne tundide algust oli vaja aktus läbi viia, igaüks asus oma ülesannet täitma. Noormehed võtsid õpetajad all riietehoius vastu, aitasid mantli nagisse, juhatasid üles õpetajate tuppa, kus tegutses väga viisakalt Tannar pakkudes värskendavat hommikumahla. Kell 8:30 tulid noored õpetajad eesotsas direktoriga ning direktor palus õpetajad väga viisakalt saali. Iga noor meesõpetaja pakkus oma käsivart kahele naisõpetejale ning viis noort naisõpetajat eskortisid saali meie direktori. Sammuti pidulikult saali mööda punast vaipa ning suunati õpetajad toolidele istuma, ise jäädi seisma tooli taha. Kogu kool ootas, algas aktus. Kõigepealt huvijuht Kalvi tervitus ja mudilaskoori väga toredate sõnadega tervituslaul õpetajatele. Sõna sai direktor Andres, kes kuulutas välja meie kooli AASTA ÕPETAJA, kelleks sai õpetaja EVE-MAI. Seejärel toimus kooli „üleandmise“ tseremoonia noortele õpetajatele, kaks direktorit kooli eest Andres ja Robert, allkirjastati dokument, Robert pani „käe alla“, s.t. kastis käe värvi sisse ning vajutas jälje paberile, kuhu oli eelnevalt kirjutatud kõigi noorte õpetajate, õppealajuhataja GRETE ja direktor ROBERTi nimed. See dokument jääb raamituna kooli seinale ja annab alguse uuele traditsioonile. Leping sõlmitud, sümboolne kooli võti vastu võetud – võim nüüd noorte õpetajate käes. Õpetajate esindajana oli aeg uue direktori kõneks. Direktor Robert kõneles, kõne oli liigutav ja läks õpetajatele sügavalt hinge. Järgnesid noorte õpetajate lubadused.
Lubame, et:

keegi ei jõua tervena koju (Siim)
koolimaja kukub kokku (Villem)
me ei täida õpetajate korraldusi (Liisi)
keegi ei jõua bussi peale (Sander)
keegi ei saa süüa (Vallo)
õpetajad ei püsi oma klassides (Gerda)
vahetundides valitseb täielik kaos (Evelin)
hindame õpilasi ebaõiglaselt (Tannar)
tellime kooli kulul pitsat (Grete)
õpetajad õpetavad lastele lollusi (Markus)
rotime dire kabinetist väärtuslikke dokumente (Diana)
me pole seda seifi kunagi näinudki (Andreas)

Me lubame, et ei täida ühtki praegu antud lubadustest (Robert)

Mõne lubaduse puhul kostis päris õpetajate reast ohkeid ja imestust, kuid uue direktori viimane lause peletas kõik pinged.
Siis algas pidulik osa, auhinnagala „Parim õpetaja“. Galat juhtisid õppealajuhataja Grete ja direktor Robert.

Grete: Tahtsime õpetajst laulu luua, ei saanud paberile ridagi...
Robert: Me tahtsime õpetajatele oma kooli nn. OSCARI luua ja nimetada see esimese direktori nime järgi JÜRIKS, aga ei osanud kellegi vahel valida...
Grete: ...sest te olete kõik meie õpilaste jaoks siin koolis parimad.
Robert: Seega otsustasime OSCARI-JÜRI asemel luua auhinna, mis oleks õpetajale praktilisem, et seda saaks käes või õlal kanda, et sinna saaks midagi sisse panna (sest õpetajatel on alatasa vaja midagi kooli kaasa tuua). Ning ühtlasi näitaks see juba eemalt õpilastele, kes ikkagi on koolis BOSS.
Grete: Niisiis. Daamid ja härrad. Täna anname kohe algaval piduliku tseremoonial üle 9.klassi poolt õpetajatele auhinnad VALTU KOOLI BOSS.
Robert: Jah, see on kott. Koolikott, dessikott, sussikott, kuidas soovite. Kotid valmistas meie tellimusel maailmakuulus firma Hugo Boss. Nii et siiski mitte Oscar ega Jüri, vaid Hugo..... Boss.
Ja alusteme. Kuulutame välja auhinna 1.klassi kategoorias (õp Ebe). Auhinda tuleb välja andma STELLA.

Stella tuli kooli ette punasele vaibale ning Robert andis talle ümbriku, millest Stella võttis välja kaardi ja luges valju hääleja ette. Kõik kaardid algasid sõnadega „Minu õpetaja ..... on kooli kõige parem, sest ta on õpetanud meid.....“ (See, mida keegi on õpetanud, saadi õpilastelt kogutud arvamustest).

2.klassi kategoorias (õp Anne).......................................ATS
3.klassi kategoorias (õp Vilve).......................................STEN
4.klassi kategoorias (õp Hlel-Mall).................................MAITE
5.klassi kategoorias (õp Kadi)........................................HEDVIKA
6.klassi kategoorias (õp Reet).......................................PILLE
7.klassi kategoorias (õp Veera)....................................MARI-LIIS
8.klassi kategoorias (õp Kati)........................................KAIDI B.
9.klassi kategoorias (õp Tiina)......................................TANNAR
Loodusainete kategoorias (õp Luule)...........................TANNAR
Muusika kategoorias (õp Eve-Mai, õp Viive)................MAARJA 4.kl
                                                                                    VILLEM 9.kl
Täppisteaduste kategoorias (õp Eneli).........................SIIM
Kehakultuuri kategoorias (õp Andres)...........................ROBERT
Ajaloo ja ühiskonna kategoorias (õp Taimi)..................GERDA
Kunsti kategoorias (õp Saima).....................................EVELIN
Käsitöö ja kodunduse kategoorias (õp Koidu)..............DIANA
Tööõpetuse kategoorias (õp Ants)...............................VALLO
Huvihariduse kategoorias (huvijuht Kalvi)...................SANDER

Grete: Loodame, et auhind ei jää riiulisse tolmu koguma, vaid leiab koolitöös kasutust. Täname kõiki.
Robert: Lõpetuseks. Kallid õpetajad. Täna tahame teile öelda seda, mida igapäevases koolisaginas ei märkagi. Tahame öelda, et meil, õpilastel, on teid vaja.
Grete: Kallid õpetajad, järgnev laul on mõeldud TEILE.
Robert: Ilusat õpetajate päeva!

Laulis ANDREAS. Ta esitas ansambli Ruja loo „Rahu“. Imeilus.

Mul on su ilu vaja,

mul on su elu vaja,

mul on su hinge vaja,

sinu ilu vaja,

sinu rahu vaja mul on.

Sellega oli aktus lõppenud. Õpetajad võtsid kotid õlale ja kiirustasid Kehta valda pidulikule vastuvõtule ning pärast seda Tallinna Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi. Noortel õpetajatel algas tõsine tööpäev.

Pärast koolipäeva, kui kõik õpilased olid koju ja bussi peale saadetud, toimus õpetajate toas ÕPPENÕUKOGU. Direktor palus igal õpetajal teha lühikokkuvõte päevast, mis klassis, mis tundi andsid, kuidas läks. Koos otsustati, et kiidukirja on väärt 4.klass, kes oli kooli tublim nii õppimises kui ka käitumises. Samuti otsustati, et dir käskkirjaga saavad noomituse Karel 6.kl tunni segamise ja halva käitumisepärast ning Ken-Gristopher 5.kl ebaõpilasliku käitumise pärast kaasõpilase suhtes ja tunni korra rikkumise pärast. Kõik arvasid, et päev oli huvitav, omamoodi uus kogemus, aga ka päris raske. Hea oli kuulda, et huvijuht Kalvi kiitis meie üheksandikke ja jäi tõepoolest meiega rahule. Ametlik osa lõppenud, algas koogisöömine. Robert lõikas kooki, Grete jagas taldrikutele. Kooki söödes muljetati veel päevast. Tuldi mõttele, et esmaspäeva hommikul tullakse jälle varem kooli ja hõivatakse õpetajate riietehoid ning õpetajate tuba, kuna võim on veel noorte õpetajate käes. Esmaspäev, 10.okt. hommikul, kogunetigi õpetajate tuppa ja tehti nägu nagu nii peakski olema, õp Eneli igatahes pöördus ukselt tagasi. 8:25 kutsus kell saali ja toimus kooli „tagasiandmise“ rituaal. Robert küll püüdis aega venitada ja hoidis võtmest kõvasti kinni, aga ei, tuli siiski loobuda ja võim päris õpetajatele tagasi anda. Direktor Andres kiitis 9.klassi meeldejääva õpetajate päeva korraldamise eest. Kool jätkus jälle tavalises rütmis. NB! Üheksandike arvamused klassikroonikas.

SAHINAD I : Õpetajad rääkisid, et pidulikul vastuvõtul Kehtna vallas tekitasid Valtu õpsid oma uhiuute Hugo Bossi kottidega parasjagu elevust. Tegelikult on väga vahva, et õpetajad ka tõesti kasutavad oma kingitusi, näiteks kõige enam õp Kadi ja õp Reet.

SAHINAD II: Kui õp Anne ja õp Ebe õpetajate päeva järgse esmaspäeva hommikul koolimajja jõudsid, oli 9.kl Siim õpetajate garderoobis ning riputas oma jopet varna. Õpetajad vahetasid pilke ja olid üllatunud, et ,mis.... Siim aga tegutses rahulikult edasi, nagu nii peakski olema. Alles hiljem said õpetajad teada, et nii pidigi olema, sest võim koolis oli ju veel üheksandike käes. Hästi, Siim, et Sa meeles pidasid ja oma rolli mõnusalt täitsid!

OKTOOBER

OKTOOBER on koolis meie klassi kuu. Kujundame stendid ja viime läbi ÕPETAJATE PÄEVA 7.oktoobril. Võib-olla korraldame veel mõne vahva ürituse, kui mõtteid tuleb. Ega tea?

KLASSIVANEMAD

Toimus kandidaatide esitamine ja hääletus. Kandidaadid olid ROBERT, TANNAR, ANDREAS poistest ning GRETE ja GERDA tüdrukutest. Enim hääli kogusid GERDA ja ROBERT, seega on nemad sel aastal meie klassivanemad ning esindavad meid ÕOV-s.

SUVESÜNNIPÄEVAD

Juubilarid Grete, Kevin, Villem, Vallo, Markus - 15.
Andreas - 16.
Gerda - 17.
PALJU ÕNNE!

LÄHME TEATRISSE!

Rakvere Teatri etendus  Margus Karu "Nullpunkt"
31.oktoober 2011 kell 19:00 Paide Kultuurikeskuses
Pilet 8€. Sõit tasuta, tädi Helgi kirjutas projekti. Suur tänu talle.
Vaata http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/nullpunkt/. Vaata ka meediagaleriist videosid.
Esietendus 23.septembril 2011. Etendus lavastatud Margus Karu noorsooromaani "Nullpunkt" ainetel. Loe raamatust lähemalt http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?172373

2.SEPTEMBER MATK KUMMASSE

Vaadake, slaidikava selgitab kõik. Aitäh kõigile üheksandikele, kes vahvasti väikesi matkal turvasid, nendega mängisid, neid kiigutasid ja karusellil keerutasid, süles ja kukil tassisid. Tore oleks, kui te õp Veera juurde tundi minnes aeg-ajalt ka oma väikesi sõpru üle ukse tervitaksite või vaataksite, kuidas neil läheb.
Aitäh Vallole mõnusa üllatuse eest, õunakook oli ülimaitsev.

Tannar: Käisime 1.klassiga Kumma palliplatsil. Mängisime mänge. Tagasi tulles mõned tassisid lapsi õlgadel või süles.

Grete: Lõbus oli. 1.klass on huvitav. Sain paar uut bestikat. Jah.

Liisi: Me pidime tulema 8:30 ja siis hakkasime vana koolimaja juurde, et sealt 1.klassi õpilased võtta ja Kumma poole minna. Kummas me mängisime ja tegime nalja. Pärast tagasi tulles olid väiksed mõndadel kukil. Kui me kooli juurde jõudsime, siis hakkas vihma sadama.

Markus: 2.septembril käisime Kummas matkal 1.klassiga. Tiksusime Kumma palliplatsil ja pärast tõime Valloga õunakoogi.

Diana: 2.septembril läksime 1.klassiga Kummasse palliplatsile ja mängisime nendega erinevaid mänge ja sõime õunakooki.

Villem: Kummas oli järjekordselt igav, sest seal polnud jälle midagi teha. Aga vähemalt polnud igav XD:

Sander: 2.septembril läksime koos 1.klassiga Kumma palliplatsile. Mängisime seal koos ja oli tore päev.

Siim: Kumma on vägev.

Gerda: Kooli teisel päeval läksime me matkama Kumma koos 1.klassiga. Pidime võtma oma õpilase, kelle kooli viisime eelmine päev. Me matkasime sinna. Kui kohale jõudsime mängisime seal mänge ja sõime. Olime seal kuskil 2 tundi v nii. Ei oska täpsemat aega öelda. Tagasi tulles väsisid mõned lapsed ära ja me tassisime neid süles või kukil. Aga mulle ei meeldinud see, et mõned ei teinud midagi kaasa, kui sinna jõudsime. Aga muidu oli minu meelest korda läinud päev.

Evelin: Kummas. Ma hilinesin ja pidin üksi neile järgi minema, kuna magasin natuke sisse:D. Seal pidi igaüks oma lapse järgi vaatama. Sai seal niisama koos aega veedetud. Ja pisikesed said ka mängida. Kummast tagasi tulles tassisime väikseid süles või kukil, nad ei jõudnud vist ise käia!

Robert: 2.septembri matk 1.klassiga oli tore, kuid lõpuks väga igav. 1.klass oli väga lahe.

MA MÕTLEN, ET

Ma mõtlen, et

kui ma kevadel lahkun,

siis minu poolt tehtu

jääb minuga.

Ma võtan oma teod enesega kaasa.

Seepärast tuleb hoolitseda, et

kooli lõpus ei seisaks ma

tühjade kätega.

1.SEPTEMBER 2011

Algas 144.õppeaasta Valtu Põhikoolis. Pidulik ja päikseline. Lilled ja soovid: "Ilusat kooliaastat!" Sinule, üheksandik, algas viimane kooliaasta oma kodukoolis. Algas tähtsa rolliga võtta 1.klassi tulija koos vanematega juba koolimaja uksel vastu, juhatada nad saali istuma ning hiljem tuua laps vanemate juurest õpetaja Ebe juurde, et temast saaks 1.klassi õpilane. Sina, õpetaja Ebe õpilane, kevadel koolist lahkumas, tood õpetajale enda asemele uue õpilase - see on õp Ebe armas traditsioon. Kuna üheksandikke 13, aga 1.klassi lapsi 18, sai mõni üheksandik tuua kaks last. Õpetaja leidis toredad seosed suure ja väikese õpilase vahel, suur võttis väikesel käest kinni ja suunas ning aitas teda oma kohale. Aktus oli tore ja sõbralik, natuke suvine, natuke juba sügisene ka, Andrease ja Roberti vabal ja vahval juhtimisel. Direktori kõne, valla ja hoolekogu esindajate head soovid, õpetajate laul on samuti alati aktuse osaks. Nagu esimene koolikell, mis helistas kooliaasta avatuks. Helistajateks õed, suur ja väike koos, Diana 9.klassist ja Kaisa 1.klassist. Aktuse lõpetas pidulik väljamarss, üheksandik käsikäes äsja õpilaspileti, koolimütsi ning aabitsaga koolilapseks saanud väikese inimesega.  Saali jäi kajama laul: "Koolikell, koolikell, oled väike lõbus sell..." Rõõmus seltskond, õpetajad Ebe ja Tiina ees, õpilased, suur-väike, nende järel, kõndides koolimaja eest läbi vana maja ukse juurde mööda 1.klassi kooliteed. Fotojäädvustus - suur koos väikesega.
SA OLID KENA JA VÄÄRIKAS, SAID AKTUSEL SUUREPÄRASELT HAKKAMA!

Klassijuhatajatund oli sissejuhatus õppeaastasse 2011/ 2012. On muudatusi õppekavas ja õppetöö korralduses, ees ootamas tõsine õppetöö ja eksamid. Muidugi võtame osa ka kooli üritustest, esimene suurem tegemine saab olema õpetajate päeva korraldamine oktoobrikuus. Aga homme juba, kui koolis on matkapäev, matkame koos esimese klassiga Kumma külasse, aitame neil kohaneda, tutvuda ja sõbruneda.

" Teeme nii, et kool on koht, kus Sind oodatakse ja kus Sul on hea olla." Need sõnad president Toomas Hendrik Ilvese kooliaasta alguse tervitusest on õiged, et neid meeles pidada. Koolirahu väljakuulutamisel Jõgeval  kõlas mõte "Koos on hea". Loodan, et meil on sel õppeaastal koos hea, et me toimiks sõbraliku klassina ja annaksime head tooni kogu koolis kui vanimad õpilased.

PARIMAT KOOLIAASTAT!

Evelin: 1.septembril oli minu arust täitsa nunnu päev:D. Palju rõõmsaid lapsi oli. Õpetaja Ebe kutsus meid ükshaaval saali ette, kus ta rääkis meist, kui tema meie klassijuhataja veel oli. Pidime külalised ka üles saali istuma juhatama. Mina viisin Kärolin-Triin Laaki kooli. Ja emale pidi igaüks lille andma. Andsime ka pisikesele lillekimbu ja kohvri koos kooliasjadega. Hiljem laulu saatel viisime käekõrval lapsed läbi õue teise koolimaja hoovi, kus tehti pisikesega ja suurega pilti. Hiljem viisime nad klassi.

Robert: 1.september oli tore.

Gerda: Pidime tulema 8:45 kooli, kuigi aktus ise hakkas 9:30. Mina pidin juhatama klassi uue 1.klassi õpilase koos tema perega. Mina pidin kooli viima Vanessa ja Edithi. Esimene klass oli nii elujõudu täis, et kohe kui kõik kohale said hakkasid nad jutustama. Aga 1.klassi läks 18 õpilast. Aga peale seda, kui aktus läbi sai, pidime õue minema. Ja meid hakkati pildistama, suured ja väikesed. Ja nii väike kui suur. Mulle endale õusalt meeldis1.septembri aktus. Kõik olid nii pidulikult riides.

Sander: 1.septembril tõime uue 1.klassi kooli. Neid oli 18 õpilast. Pärast aktust oli pildistamine selle õpilasega, kelle kooli tõid ja ka mõned ühispildid.

Vallo: Meie olime taas saali ees. Oli tore. Me viisime pärast 1.klassi vana kooli ette.

Tannar: Pidime pidulikult riides olema. Viisime 1.klassi kooli. Tegime pilte tagaaias.

Liisi: Tulime kell 8:45 kooli 1.septembril. Ma viisin kooli Egle Raudsepa ja Andreas Palandi. Eriti raske oli siis, kui ma pidin hoidma 2 kohvrit käes ja vana kooli osa juurde minema. Seal me pildistasime kaks klassi koos ja siis eraldi, väike ja suur õpilane ja siis pidime nad klassi viima.

Grete: Lõbus oli. Hommikul 8:45 hakkasime inimesi sisse juhatama ja giidituuri tegema. Siis hakkas aktus. Hommikujuhid olid Robert & Andreas. Siis tõime 1.klassi kooli. Ma tõin Joonas Varese. Õp Ebe luges klassiarhiivist mingeid naljakaid lauseid ka ette. Ei naljakas oli. Kõik läks enam-vähem plaanipäraselt. Ja siis tegime õues pilte ka. Päike paistis. Klassis sai viinamarju ja viinamarjamahls ka. Tore oli. Teeme uuesti.

Andreas: 1,september oli äge. Tõime 1.klassi 18 õpilast. Enne aktust oli väike pinge. Mina ja Robert olime aktusejuhid.

Diana: 1.september oli tore. Päike paistis. 1.klassi läks 18 õpilast. Nende seas oli ka mu õde. Peale aktust läksime pildistama ja siis tulime klassi. Markus: Tegime 1.klassile aktuse ja tõime nad kooli. Õues tegime pilte ka.

Siim: Tehti palju pilte.

PEDASSAAR II

SAAREST (allikas: aripaev.ee)

Salmistu sadama vastas paiknev asustamata Pedassaar (0,86 km2) on saartest metsarohkeim ja kõrgeim, püstloodne kruusanõlv looderannal on 11 meetri kõrgune, kõrge mäerinnatis läbib kogu saart. Läänetipu lähedal meres on võimas rändrahnude kogum, suuri kivimürakaid jätkub ka rannaribale ümber saare. Lisaks otse liivast tõusvatele miniatuursetele punase kurdlehise kibuvitsa põõsastele leidub edelarannikul ka valgeõielist vormi. Viimase sõja ajal hävis kogu mets tulekahjus ja nüüd on saar kaetud valdavalt liigtiheda männimetsaga, ilusam mets asub põhjaosas.

Pedassaar on unikaalne (ilmselt ainus koht kogu Läänemeres) oma ülijärsult sügavneva liivaranna poolest, mis võimaldab sadamata randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel. Tänu tugevale hoovusele on edelaranna lahesopis juba kolme meetri kaugusel veepiirist vee sügavus üle kahe meetri, õnneks puuduvad ka veealused kivid.

Kogu saar on ideaalne paik supelmõnude nautimiseks, eriti mõnusaks teeb selle pidev kiirkaatriühendus Salmistu sadamaga. Saart haldav Riigimetsa Majandamise Keskuse Harju-Viru regioon on ehitanud Pedassaare idakaldale mõnusa saunaga matkamaja, kus on kaev, esmatarbed ja küttepuud. Maja saab üürida Salmistu sadamast. Randumiskoha juures on lõkkeplats ja nägus uus palkpaviljon halva ilma eest varjumiseks. Lõunasse ulatuv liivane maasäär ja varju pakkuv sopiline idarannik on koduks luikedele, hahkadele, kosklatele, kajakatele, tiirudele, tildritele jt.

GRETE: Pedassaare oli lõbus. Autosõit oli norm. Paadisõit oli lõbus. Saarel oli ka ilus olla. Meri oli lahe ja matk oli lahe. Õhtul oli mereääres üliilus. Tore oli.

ANDREAS: Seal saare peal oli päris huvitav ja suht lõbus ka. Sadamasse sõitsime me umbes 3 tundi. Olime seal hommikust õhtuni. Jalutasime rannas.

SANDER: Meie klassireis oli Pedassaarele, mis toimus suht suve lõpus. Algul sõitsime Salmistu sadamasse, sealt viidi meid paadiga edasi Pedassaarele. Kõndisime väikese mtesamaja juurde, panime oma kotid sinna. Siis läksime saarele ringi peale tegema. Grillisime seal majakese juures ja sõime. Vabal ajal niisama kiikusime ja rääkisime juttu. Õhtul viidi meid mandrile tagasi ja siis suundusime kodu poole.

TANNAR: Vahva oli . Käisime Pedassaarel. Käisime terve saare läbi. Mina, Markus ja Villem käisime ujumas. Õpetaja ja Grete võtsid päikest, kuigi päikest ei olnud:D. Paadiga käisime. Meeldis seal.

VILLEM: Pedassaarel ei olnud huvitav, sest seal polnud midagi teha, ainult passida sai. Ühe korra ujumas sai ka käia, aga jah siis.

DIANA: See oli väga tore klassilõpureis. Läksime kahe autoga, Sandri isaga ja minu emaga. Saarele saime kiirpaadiga. Läksime panime oma kotid maja juurde ning siis läksime jalutama. Pärast seda läksime majja tagasi. Kiikusime, sõime ja tegime muud toredat. Kell 21:00 tuli meile paat järgi ja suundusime koju.

MARKUS: Käisime Pedassaarel matkamas. Tegime saarele ringi peale ja sõime. Mnjah, ega väga palju muud ei teinudki. Tiksusime majas ja käisime ujumas Tannu ja Villuga. Teine kord käisime aint Tannuga ujumas.

EVELIN: Suvel käisime klassiga Pedassaarel:D. Lõbus oli. Meri oli nii mõnus, mõned käisid ka ujumas. Grillisime toitu, tegime ka suhkrusaia, grillitud. Päris hea oli. Kaks ema oli ka kaasas ja 1 isa. Sõitsime sadamast üle mere kiirpadiga. Jõudsime hilja koju, kuskil kell 21:00 sõitsime kodu poole. Käisime saare risti-põiki läbi.

VALLO: See oli tore. Kell 8:00 sõitsime Salmistu sadama poole. Me olime saarel kell 10:00-21:00. Siis läksime maale tagasi kummipaadiga.

ROBERT: Klassireisile ma kaasa ei läinud. Oleks me ööseks läinud, oleks ma ka läinud.

SIIM: Matkal oli äge, kuigi ma ei käinud.

PEDASSAAR I

SUVEREIS PEDASSAARELE. REISIKIRI.

Meie klassi suvereis toimus vahetult enne uue kooliaasta algust, 28.augustil. Algselt kahepäevasena mõeldud reisist kujunes ühepäevane. Reisiinfo jagamine ja planeerimine käis meili teel ning sms-idega. Siinkohal tänan kõiki, kes vastasid kirjadele kiiresti ja teatasid oma tulekust või mittetulekust nagu palutud. Tore, sest see on elementaarne viisakus ja suhtumine. Kahjuks kaks õpilast ei andnud endast märku.

Pühapäeva, 28.augusti, hommikul startis koolimaja eest kaks ekipaaži Salmistu sadama suunas:
Poisid - ANDRUSE AUTO - Sanderi isa Andrus , Sander, Tannar, Villem, Andreas , Vallo ja Markus
ning
Tüdrukud - OKSANA AUTO – Diana ema Oksana, Markuse ema Mae, Diana, Grete, Evelin ja õpetaja Tiina.
Hommik oli ilus ja sadamasse jõudsime isegi planeeritust veidi varem. Ülevedu kiirkaatriga toimus tõesti kiirelt, paadimees oli Märt.
Saarel jalutasime kõgepealt metsamaja juurde, kus sai selleks päevaks olema meie „kodu“. Kuna eelmised kasutajad olid veel sees, paigutasime oma asjad maja juurde ja asusime saart avastama. Suundusime maja juurest vasakule mööda ranna äärt, nautisime ilusat ilma ja imekaunist puhast loodust. Emad jalutasid kõrgemal, metsasel kaldapelsel, noppides kaasa pohli ja seeni. Esimene matk kestis pea 2 tundi, umbes kell 12 olime „kodus“ tagasi ja alustasime ettevalmistusi ühiseks lõunasöögiks. Tutvusime ka majaga, sauna ei soovinud keegi minna, magamislavatsid said aga mõnusaks lebotamiskohaks.
Peale sööki lasime leiba luusse, puhkasime sõna otseses mõttes. Emad Oksana ja Mae läksid metsa seenele-marjule, noored isa Andruse saatel jalutasid majast paremale head supluskohta otsima. Ujujaid olid vähe, vaid Villem, Tannar ja Markus. Õpetaja jäi „koju“, rannas pikutamine ja pilvede jälgimine oli väga lõõgastav tegevus.
Enne teist matka küpsetati veel lõkkel vorstikestija toimus mõnus jutuajamine õues ümber laua. Jututeemad vahetusid, räägiti koolist, poliitikast, spordist jne. Majakese teine korrus oli ka üsna populaarne koht, sealt kostis tihti lõbusaid kilkeid. Korraks sabistas ka kergelt vihma, aga ilm oli soe ja mõnus.
Teist matka alustasime maabumiskohast kõndides saare lõunaosa poole. Oli tuuline ja vihmane, aga mets andis varju. Sel küljel nägime ka iivast maasäärt, mis ulatus pikalt merre. Mida lähemale metsamajale, seda vaiksemaks tuul jäi ja jällegi oli väga soe ja mõnus.
Enne õhtusööki käisid Tannar ja Markus veel teistki korda ujumas, Grete, õpetaja ja Vallo vaatlesid kaldalt.
Õhtusöögiks seadis Sanderi isa tule üles ja küpsetati kõike, mida toidukottides veel leidus. Leiutasime ka uue küpse-suhkrusaia, mis osutus tõeliseks hitiks. Saiake pooleks (meil oli mini ciabatta ja mitmevilja-röst), suhkrut peale ja süte peale restile küpsema. Kui esimesed saiad alt päris mustaks kõrbesid, avastas Diana ema, et oleks pidanud saia veega kastma. Edaspidi nii tegimegi, siis sai ei kõrbenud, aga suhkur sulas mõnusalt.
Hakkaski päev läbi saama. Pool tundi enne kaatri tulekut oli maja koristatud ja läksime rannale lähemale paati ootama. Päike oli loojumas, kell oli 8 läbi õhtul, pilvede värvid olid imeilusad. Siis lõpetasime ka „pidulikult“ oma reisi. Õpetaja tänas vahvaid lapsevanemaid, kes oma puhkepäeva raatsisid oma lapse klassiga veeta, sellised vanemad on aare. Tänutäheks ja väikeseks meeneks kingitud meresoola toidule riputades meenutavad nad ehk toredat suvepäeva ilusal Pedassaarel.
Ülesõit sadamasse oli tuuline, juba hämardus. Meeleolu oli aga rõõmus, väsimust ei kurtnud keegi. Kodutee kulges juba pimeduses.
Lõppkokkuvõttes oli õnnestunud suvereis – mõnus reisiseltskond, suurepärane ilm ja imetore saar, mis 28.augustil kell 10:30 kuni 20:30 oli meie, 8.klassi, valduses.
Kool võib nüüd alata!

LÕPUAKTUS "MALE" II

LIISI: Meie pidime korraldama lõpuaktuse 9.klassile, seal kus olid näiteks Kristi ja Ariina. Ma pidin lugema mingit salmi Janarile. Eriti meeldis mulle see, kui isad hakkasid laulma „Jää jumalaga puberteet“. Kõigil tüdrukutel olid kenad kleidid, väljaarvatud Kristiina ja Kristel.

VALLO: See oli tore. Oli huvitav kogemus. Mina pidin kaks korda saali ees rääkima.

EVELIN: Meie klass korraldas lõpuaktuse eelmistele 9-ndikele. See aktus oli maleteemaline. Lõpetajaid oli vist 19. Luuletuse lugesin ma Elarile ja Rainisele. Riietuma pidi pidulikult must-valgesse. Väga lõbus aktus oli. Loodame, et tegime neile ikka meeldejääva aktuse. Hiljem tulid kõik vana koolimaja hoovi, kus sai lõpetajaid õnnitleda ja kui soovi, sai nendega ka pilti teha. Hiljem tuli meie klass ülesse klassi ära, kus sõime kooki ja jõime limonaadi. Õpetajad ütlesid, et tegime ilusa aktuse ja et me olime tublid.

MARKUS: Lõpuaktus oli suht lahe. Me ise korraldasime niiet tegelt suht loogiline. Teemaks oli male. Me tegime nalja ja tegime laule. Pärast rääkimist tegime me nn. „kõike“. Minu meelest tuli suht hästi välja.

TANNAR: Alguses oli närv sees, aga poole pealt läks paremaks. Tekstid olid kõik meeles. Kõik oli ilus. Tuli kõigil hästi välja.

DIANA: Lõpuaktus oli väga ilus. Seda korraldas meie klass. Päike paistis. Lõpetajaid oli 19. Enne aktust olin väga närvis, kuid kõik läks hästi. Teistele paistis see aktus meeldivat. Pärast sõime klassis kooki ja ma sain tunnistuse. See päev jääb kauaks meelde.

ROBERT: Suvel olin ma 2,5 kuud Soomes. Kahjuks ei saanud lõpuaktusel osaleda. Piltide ja juttude järgi tundus tore olevat.

VILLEM: Lõpuaktuse tegemine oli vaevarikas värk ikka, sest see oli igav. Seal pidi täiega rääkima ja asju tegema, mis oli väga väsitav. Lõpuaktusel polnud midagi lahedat, seda ma võin öelda.

SIIM: Lõpuaktus oli kõigile meeldejääv. Me nägime palju vaeva. Oli väga palju rahvast. Luule oli õnnelik (not). Äge oli. See aktus meeldis vist paljudele.

ANDREAS: Lõpuaktus oli pingeline, kuid lõpus oli hea tunne, et kõik ilusti möödus.

SANDER: Meie korraldada oli lõpuaktus eelmise aasta 9.klassile. Käisime suvel mitmel päeval harjutamas ja ettevalmistusi tegemas. Lõpuaktuse teema oli „Male“. Ma arvan, et saime sellega hästi hakkama.

GRETE: Huvitav oli. Hommikul jamasime veits kimpudega ja siis algas show. Närv tuli alles siis, kui Tannar saali ette läks. Kõik läks enam-vähem korda. Lõpus tantsu osa läks mul sassi. Poisid läksid liiga kiiresti ja ma pidin neile järgi jooksma, aga nohh, saan üle. Tegelt oli lahe. Pärast sai klassis head kooki ka. Aitäh õpetaja Tiina.

GERDA: Lõpuaktus toimus 18.06.2011. Meie klass korraldas 9.klassile lõpuaktuse. Mul meenub, et poisid laulsid Koit Toome „Mälestused“. Poisid rääkisid seal ees kogu aeg. Mina olin see, kes pidi 9.klassi õpilastele näitama, kuhu peab allkirja panema. Pärast, kui täiesti läbi sai, tulime oma klassi ja sõima kooki. Peale seda läksime kõik lahku. Aga mulle meeldis. Aga väga kahju oli, et nad ära läksid.

LÕPUAKTUS "MALE" I