MEENUTUS

Siin on meenutus 5.klassi moeshowst. Poisid olid väga popid ja võitsid esikoha ning olid publiku lemmikud. Mäletate, et kasutasime oma etteastes Michael Jacksoni muusikat, mis kujundas ka osa meie edust.
Nüüd juba mitu päeva shokeerib maailma kurb uudis laulja Michael Jacksoni surmast. Muusika aga jääb, seda saame endiselt nautida. Keegi ütles intervjuus, et MJ muusika paneb meid tundma noorena ja nii see tõesti on. Meenutame siis ja mälestame kuulsat muusikut, kelle peaaegu iga laul on saanud hitiks - "Thriller", "Bad", "Billi Jean", "Black or White", "Heal the World", "History" jne, jne.

LAULU- JA TANTSUPIDU LÄHENEB

Tänasest hakkasid Tallinna poole voorima bussitäied tantsijaid kõigist Eesti maakondadest, paari päeva pärast järgnevad lauljad. Laulupeo ootus.

Meie koolist osalevad peol õp Kadi võimlejad. Meie klassist lähevad peole GRETE Rapla Laulustuudio kooriga ning ANDREAS ja MARKUS Raplamaa poistekooriga. Ilm on suvine ja päikseline, olge vahvad pidulised.

Kohtumiseni Laulu-Tantsupeol!

VABADUSSÕJA VÕIDUSAMBA AVAMINE

22.juuni Vabaduse väljakule kogunes esmaspäeva õhtul tuhandeid inimesi, et saada osa ajaloolise võidusamba avamisest.

Pidulik tseremoonia algas kell 23 president Toomas Hendrik Ilvese kõnega, millele järgnes samba õnnistamine ning tunniajane kontsertetendus. Esitusele tuli Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria".

Vahetult enne südaööd toimus võidutulede ühendamise tseremoonia ning üritus kulmineerus võidupüha esimestel minutitel, mil sammas läks esmakordselt oma täies hiilguses seest valgustatult põlema.

(Allikas: EPL)

Kui satud suvel Tallinna, mine kindlasti oma silmaga vaatama. Kõige ilusam oleks õhtul, kui päike on loojunud.

KOKKUVÕTE

18:52 Kojusõit. Raplasse jääb 32 kilomeetrit. Paras hetk kirjutada reisipäevikusse viimane kommentaar. Sinu arvamus, kuidas reis meeldis ning mis oli kõige huvitavam koht.

GRETE: Meeldis otšen. Kõige põnevamad kohad? ... Kõik oli põnev, aga eriti põnevad olid kohad, kus sai rińgi joosta, nt mere ääres, joa ääres, metsas. Vahva reis. Loodame, et õpetaja närvid on korras. Tervist.

MARKUS: Meeldis. Vee juures olid lahedad kohad.

LIISI: Meeldis see, aga ma loodan, et õpetaja närvid on korras ja jääb ellu. Tervist!

DIANA: Mulle meeldis see reis. Bussis sai suht palju nalja. Kõige lahedam oli Jägala juga. :D

TANNAR: (kordusmärgid, arvab täpselt samamoodi kui Diana)

SANDER: Muidugi meedis väga. Mulle meeldisid kõik kohad ja nalja sai palju :D.

VALLO: Oli lahe. Sai nalja. Jägala juga.

SIIM: Norm. Jägala juga.

ROBERT: Funn oli. Jägala juga oli kõige lahedam.

19:15 Reisi lõpp. Oleme tagasi Kaereperes, kust hommikul kell 8:00 startisime. Kontrollime bussi üle, korjame sodi prügikotti. Täname bussijuhti sõidu eest, tänud Grete emale. Õpetaja soovib kõigile ilusat suvevaheaega "Kalevi" batoonikesega "Linnupiim". Magusat suve!

8.PEATUS - JÄGALA JUGA

Viimane peatus - JÄGALA JUGA. Ilm on ehk veidi paranenud, vihma enam ei kalla, kuigi on jahe ning tuuline. Rõõmsalt uudistatakse võimsat koske, laskutakse trepist alla, lähemale. Loodus on imeline, pakub silmale ilu. Hullatakse, loobitakse vahtu. Vesi langeb mürinal, teineteise häält ei kuule. Teeme pilti Jägala joa taustal.

KAHJUKS võtsid Robert ja Markus endale vaba voli ja ronisid ohtlikult libedatele kividele otse veejoa taha, õpetaja hüüdu lihtsalt ei kuule. Märgates, et õps kätega vehib, keerasid ümber ja tulid tagasi. Õpetaja noomimise peale öeldud "Midagi ju ei juhtunud"oli täiesti mõistmatu vabandus, enne ikka küsitakse või vähemalt öeldakse, enne kui kusagile omapead minnakse. Koos reisimisel on ikka teatud reeglid, aga alati on keegi, kes teeb õpetajale veidi närvikõdi. Väga kurb, kui nii suuri lapsi usaldada ei saa.

18:17 Programm ammendatud, algab kojusõit.

GRETE: Põnev. Vihma pole. Palju vett ja palju vahtu Hõissa!
MARKUS: Lahe oli.
SANDER: Jess, lõpuks vihm oli järgi jäänud. Palju vahtu, äge oli!
VALLO: Lahe. (edasi ei loe välja).
LIISI: Päris palju vahtu, sellega sai nalja, kui teistele pähe visata. Muidu oli lahe.
TANNAR: Väga lahe oli juga. Me tegime vahusõda.
SIIM: Ronida oli lahe.

Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Jägala juga on looduskaitse all.

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga

7.PEATUS - JÕELÄHTME KIVIKALMED

17:30 Sõidame vihmas. Kohe-kohe tuleb eelviimane peatus - JÕELÄHTME KIVIKALMED.

Eesti vanimad ja esinduslikumad kivikirstkalmed on rajatud hilispronksiajal - VIII-VII saj. eKr. Muistset matusekultuuri ja kohalikku ajalugu tutvustatakse kalmete kõrva olevas kaitseala muuseumis. Seoses uue maantee ehitamisega toimusid 1982-1984. aastal arheoloogilised päästekaevamised (juhatas A.Kraut), mille käigus selgitati välja ühtekokku 36 kivikirstkalmet. Läbikaevatud kalmed "tõsteti" fotoplaani põhjal uue tee kõrvale.Surnud olid maetud kesksetesse kirstudesse peaga põhja suunas, pilk pööratud elu andva päikese poole. Neid ümbritses paekividest ringmüür - justkui tolleaegse inimese maailmamudel: olles ise ringi keskpunktis võis vaid pilguga haarata maailma kättesaamatut silmapiiri.Leide esines kirstudes vähe: 8 luust ehtenõela, pronksist pintsetid, habemenuga ning kolme noa katked, 2 paari spiraalikujulisi oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes, 3 pronksist pöörataolist nööpi, kaks kaksiknööpi. Hauapanus, mis koosnes pronksist habemenoast ja pintsetist, oli pronksiaja lõpupoole kõige tavalisem Jüütimaal. Ilmselt pärinevad Taani alalt ka kalmetest leitud pronksist pöörad, mida kasutati rõivaste kinnitamiseks kõrvuti kaksiknööpidega. Jõelähtme on seni ainus pronkspöörade leiukoht ida pool Balti merd. Unikaalne on ka üks paadikujuline kivikirst.


Uudistame vihmas muistseid kivikalmeid, need on otse Tallinn-Narva maantee ääres. Grete ema teab nii mõndagi jutustada muistsest matmiskombestikust, kuulame-vaatame. Siis tagasi bussi, et jõuda meie reisi viimasesse peatuspunkti - Jägala joale.

Kui on meri hülgehall

6.PEATUS - PÄRISPEA POOLSAAR

16:21 5km pärast on Loksa. VIHMA KALLAB JA KALLAB JA KALLAB JA KALLAB. Suundume põhja. LOKSA. Tagumises pingis käib müramine. Meri on kohati teele väga lähedal. Buss rühib jonnakalt põhjatippu. Kostab lobisemine, igasusgust juttu on kuulda. Siin on popurrii lausekatkeist, mis õpetaja kõrvu kostis - ...100 krooni... - ...Tannaril on luksumistõbi ...- ...olee-olee-olee-olee... - ...ah, vaata, vaata... - ...see oled sina, Sander... - ...Vallo, vaata siia... - ...valele poole... - ...täitsa kummipea... - ...on küll levi... - ...ei, ära vaata... - ...mida see tähendab... - ma ostan ka Motorolla...

PÄRISPEA PÄHKLIMÄNNIK vilksab bussiaknast.

Fakt on see, et kell 16:46 oleme poolsaare tipus, Eesti kõige põhjapoolseimas punktis, aga ilm on nii hull, et matkarada me jalge alla ei võta. Seega PUREKKARI NEEM jääb tegelikult meil vallutamata. Vaata lisatud fotolt, kuhu me oleks ilusa ilma korral välja jõudnud. Bussist väljas käisid: Sander, Vallo, Liisi, Diana ja Markus.

VIHMA SAJAB JA SAJAB, LÕPPU EI NÄE.

16:50 VIINISTU

Kusagil uduses meres on MOHNI SAAR. Bussis mängitakse "Vanaisa vanu pükse", nagu kuulda. Meri on hülgehall. MUIDE, Käsmust on pärit helilooja Ülo Vinter, kes on kirjutanud palju kauneid tuntud viise (sellise ilmaga tuleb kohe meelde "Kui on meri hülgehall" filmist "Siin me oleme"). Tema õpilane oli Arvo Pärt, Eestist pärit maailmakuulus helilooja.

17:00 LOKSA. Saab poodi!

17:10 Maiustatakse. Poest osteti: Twixi, Snickersit, KitKati, Butter Toffeesi, Haribo tähti, juhtmejuppe, šokolaadikohukest, viinerisaia.

GRETE: Jah.

SANDER: Vihm võiks lõppeda.

Nämm! :D

SIIM: Nojasiis?

TEADMISEKS! Purekkari neem on Pärispea poolsaarest eenduv neem. Selle ots on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt (59°40'30" N).
Neem on kivine. Selle pikkus on umbes 1,5 kilomeetrit. Neemel kasvab mitmeid taimi. Puudest leidub seal näiteks mändi (ka roomavat vormi), haaba ja pihlakat, põõsastest põhiliselt kibuvitsa.

5.PEATUS - KÄSMU

15:26 Käidud KÄSMU MEREMUUSEUMis. Peremees Aarne Vaik on omapärane mees. Ise jutustas vähe, lasi lastel "rumalaid küsimusi" esitada. Saime teada huvitavaid fakte meteoriitide kohta, et kaptenite majad Käsmu külas on kõik valget värvi, et mereseadus ütleb - see, kes leiab laevavraki, sellele kuulub kogu leitud vara. Küsis kus kandist ise oleme, et kas meil ka meri läheduses on, et miks me nii koleda ilmaga reisime, kritiseeris natuke ka tänapäeva koolipoisse-tüdrukuid ( võttis pooled sõnad tagasi, kui kuulis, et meie tüdrukud oskavad kõik käsitööd teha). Samuti näitas ta meile haruldasi Eesti lippe oma erakogust, kuna juhtumisi oli Eesti lipu päev (eesti lipp 125). Muuseumihoonest said soovijad automaadist osta kuuma jooki.
Siis suundusime randa, otsustasime siiski ilma trotsida ja vähemalt veidike jalutada soovide kivikuhjani. Nagu slaididelt näha, oli tuul päris vali ja vihm pritsis näkku. Vaatamata sellele astusid uljamad kivilt kivile ja lasid lainetel neid märjaks kasta.

16:00 Käsmu kabeli juures teeme lühikese peatuse. Kes sööb, kes limpsib teed, kes kohvi. Peame plaani, kuhu edasi. Sihiks Pärispea neem, hakkame sõitma. SAJAB. On päris ekstreemsed tingimused, sest mõni mees on ikka korralikult märg.

GRETE: Põnev muuseum. Mere ääres oli ka väga põnev. Ja märg. (ilm on mõjutanud Gretet vene keeles kirjutama, selle kommentari lõpulause on tõlkes: ma armastan merd).
MARKUS: Väga lahe oli. Mere ääres sai ka "ujuda".
SANDER: Väga põnev muuseum oli ja mere ääres sai veits märjaks ka.
VALLO: Sai nalja, oli mõttetult lahe. Ilm oli mere ääres "hea".
LIISI: Suht lahe oli, aga saime väga märjaks.
DIANA: Väga lahe oli, aga külm.
TANNAR: Kõik said märjaks.

VAATA KA http://www.kasmu.ee/

19.JUUNI ÕNNE SOOVIME SUL, VILLEM!

4.PEATUS - PALMSE II

Palmse mõisa pileti hinna sees oli ka tõllakuuris vanatehnika näituse külastamine ning aias palmimaja külastamine. Kaesime mõlemaid.

MARKUS: Tehnika näitus oli lahe.

TANNAR: Lahe oli. Vanad autod ja mootorrattad olid parimad.

SIIM: Mõttetu.

SAJAB JA SAJAB LÕPMATA.

VALLO: Pointless ilm, lahe reis. Vihm=mõttetu.

4.PEATUS - PALMSE I

13:10 Teeviit näitab Viitnale 15 km. Järgmine siht on PALMSE MÕIS ja PARK.

13:30 PALMSE. Kuna parkla kõrval on kohe Mõisa Pood, on vaja teha mõned kiired sisseostud. Seejärel liigume mõisa poole. Aias ja hoovis toimuvad haljastus- ja aiatööd. Astume peauksest sisse. Lahke mõisapreili võtab meid vastu, saame käepaelad ja väikese legendi tubade paigutuse kohta. Käime läbi kahe korruse toad ja ka veinikeldri.

SANDER: Väga ilus mõis oli!
LIISI: Ilus mõis oli.
DIANA: Väga lahe oli. Ilus mõis.
ROBERT: Mõis oli lahe.

• Veinikeldris on kuulda MARKUSE kõvahäälset asjatundlikku juttu: "Mida vanem vein, seda parem".

PALMSE MÕIS, VAATA LISAKS!

http://www.palmse.ee/harrastemaja-1
http://www.palmse.ee/palmimaja
http://www.palmse.ee/moisapark-1

3.PEATUS - NEERUTI

11:42 Pöörame Neeruti bussipeatusestvasakule, otsime looduskauneid kohti. NEERUTI MÄED. RMK hoone, eramaa ja trepil võõrale urisev hundikoer, pärast bussijuhi antud signaali tullakse välja ja õpetaja saab küsida teed. Juhatatakse aina edasi, järveni, sealt algavat matkarajad. Ongi viidad TORNIMÄGI, SADULAMÄGI - käime mõlemal künkal, poseerime kividest laotud Kalevipoja kuju juures. Mets on roheline, vihmane ja sume. Robert läheb mingil hetkel oma teed, lõpuks kohtume kõik bussi juures. VIHMA SAJAB JA SAJAB.

GRETE: Põnev. Mõnus ilm. Mets on elu.
MARKUS: Väga lahe oli. Vihmane oli.
SANDER: Väga ilus mets oli. Matkarada oli väga lahe, nagu vihmamets.
VALLO: Lahe oli, naljakas.
LIISI: Lahe oli.
DIANA: Lahe oli, aga suht märjaks said kõik :D
TANNAR: Libe oli, märjaks said kõik :)


NEERUTI MÄED
Kadrina alevikust lõuna pool asub Neeruti maastikukaitseala, mis loodi 1957. aastal. See on väga ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed - oosid - vahelduvad väikeste järvedega. Piklikud kitsad ja teravaharjalised oosid on tekkinud umbes 10000 aastat tagasi, kui siit taandus jääaeg. Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks.

Eesti rahvamuistendid räägivad sellest, et need pikisuunalised oosid on muinasajal kündnud Kalevipoeg, Eesti rahvuskangelane. Kuna Eesti rahvuseepose KALEVIPOEG pani kirja Friedrich Reinhold Kreutzwald, hakkas kohalik rahvas IXX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses seda paika kutsuma KREUTZWALDI PARGIKS. Kirjaniku sünnikodu asus siit 4 km lõuna poole. Rahvas on tähistanud selle paiga mälestussambaga. Hiljem on kohanimena rohkem levinud NEERUTI mõisnik Nierothi järgi.

2.PEATUS - PARIISI

11:24 4 km PARIISI. Kui me juba siinkandis oleme, käime ühtlasi ka Pariisis ära. Pärast uhke öelda vastuseks küsimusele: "Kus te klassi reisil käisite?" - "Ah, Pariisis käisime!"

Jäädvustasime hetke fotole, Siim seisab Markuse seljataga. JA VIHMA SAJAB.

1.PEATUS - PORKUNI

REISIPÄEVIK 1

Pidasime kogu reisi vältel päevikut vahetute muljetega. Kirjutasime bussis sõidu ajal, seega on kõigil "bussikäekiri"( Grete väljend) ja seega võib olla nii mõnigi sõna arusaamatu, sest kirjutan täpselt vihiku kirjapildi järgi.

8:00 Stardime klassireisile Põhja-Eestisse. VIHMA SAJAB. TAEVAS ON HALL. Meid on 9 õpilast ja 2 täiskasvanut - õp Tiina ja Grete ema. Ebameeldiva üllatusena jäi tulemata Evelin. Kahjuks ka ei teatanud, et on haigeks jäänud. Nii ei tehta.

KUIDAS MEELEOLU ON?

GRETE: Põnev. Mõnus vihmane ilm. Ootame-vaatame, mis päev toob.
VALLO: Normaalne. Buss võiks pirrakam olla. Ilm on mõnus, peab lootma, et ilm ilusamaks läheb.
SANDER: Põnev meeleolu. Kahju, et vihmane ilm, võiks olla päikest.
MARKUS: Põnev meeleolu, ilm võiks ilus olla ja buss suurem olla.
LIISI: Põnev meeleolu. Kahju, et vihmane ilm on, muidu on suht naljakas.
DIANA: Meeleolu on põnev ja mõnus. Ilm võiks parem olla. Liisiga saab nalja.
TANNAR: Vaatasime Robertiga JJ...? filmi LAHE.
SIIM: Normaalne.
ROBERT: Huvitav on jee ...?

8:50 Türi-Paide vahelisel teelõigul teeremont. Rappume ~4,2 km. IKKA SAJAB.

9:15 Järva-Jaani 11km, sõidame esimese reisisihi PORKUNI suunas. Tagumistes ridaes on sebimist, keegi mürab, liisi ja Diana. Sander joonistab. Grete ema uurib Regio atlast. Keerame Tamsalu peale.

9:23 SAJAB. Õpetaja:" Vaadake vahepeal aknast ka välja!"

9:38 Tamsalu. Pandivere kõrgustik. Bussijuht ja Grete ema uurivad atlast, oleme õigel teel. Teeviit osutab: Porkuni järved, Paemuuseum 3,3km.

10:00 PORKUNI PAEMUUSEUM Jõuame kohale kokkulepitust varem, tutvume ajaviiteks ümbrusega. Lahke giid jutustab Porkuni linnusest ja ajaloost, paekivist. Saame mõõga raskust proovida ja paekivi (jahu) süüa. Käime tornis, mitu korrust, kitsas kivitrepp. Päris tipus, lipuvarda juures käisid Tannar, Sander, Robert ja Siim ning õpetaja. Hiljem jõudsid ka Liisi ja Diana. Teised ootasid all. Giidi jutt oli huvitav, saime palju teada paekivi, Eesti rahvuskivi, kohta. Näiteks on huvitav, et kanname iga päev koolikotis paekivi - seed on meie õpikud ja töövihikud.

GRETE: Põnev. Näm-näm kivi (sulgudes vene keeles kirjutatud "väga maitsev").
MARKUS: Lahe koht.
SANDER: Põnev koht. Sai maitsta kivi.
VALLO: Lahe oli, sai nalja.
LIISI: Põnev koht, eriti lahe oli seal tipus.
DIANA: Seal oli väga lahe. Mulle meeldis tipus.
TANNAR: Lahe oli. Sain teada kui vana on paekivi.
SIIM: Norm.
ROBERT: TMJ Tipus oli ainult lahe.


PORKUNI
1992. a avati Porkuni järve keskel Küngassaarel 15. saj linnusest (1479) säilinud värava- ja vahitornis Porkuni paemuuseum. Paemuuseum asub 21 meetrit kõrges tornis, milles on trepikäigud ja viis korrust ning vaateplatvorm torni tipus.
Paemuuseumi eesmärgiks on tutvustada Eesti aluspõhja kivimeid, paekivi tekkelugu, koostist, kasutust, paekivis leiduvaid fossiile.Muuseumis saab…
…ülevaate paekivi tekkeloost, “juurtest”, kivististest, erimitest, ...
paekivist kui ehituskivist.
…Porkuni seosest paekiviga – Pandivere kõrgustikust ja karstidest
…Kiviaabitsast, milles on kõik Eestis olevad kivimiliigid
tegelda paekiviga: määrata raskus, värvus, kivi omadused
... osta paemeeneid, kaarte, muistendeid Kaieallikast, mõisapreilist, ujuvatest saartest ...

www.porkuni.ee

GRETE EMA FOTOD REISIST

http://picasaweb.google.com/karinmoisar/GreteEkskursioon040609?authkey=Gv1sRgCKHrg8Og4Pn1sAE&feat=email#

KLASSI SUVEREIS PÕHJA-EESTISSE

Aeg: 4.juuni 2009

Marsruut:
Porkuni Paemuuseum , Porkuni järv ja ujuvad saared
Neeruti mäed
Viitna, Palmse mõis ja park
Käsmu Meremuuseum, loodusrada
Pärispea poolsaar – Purekkari neem Eesti kõige põhjapoolseim tipp
Jõelähtme kivikalmed
Jägala juga




Õpilased:
Markus Allikmäe
Liisi Koppel
Diana Kurvits
Sander Lukas
Grete Metsallik
Robert Paidra
Vallo Pärt
Siim Reede
Tannar Valbrit
Õpetaja: klassijuhataja Tiina
Lapsevanem: Grete ema Karin



Edasi järgneb reisipäevik.

KOOLIAASTA KOKKUVÕTE III

Noppeid kuuendike õppeaasta kokkuvõtetest.

EVELIN: Ma arvan, et õppimine läks mul hästi. Tasemetööd olid nii kerged kui ka rasked. Ma arvan, et käitumine tuleb mul hea ja hoolsus ka hea. Kooli üritused on olnud väga toredad ja lõbusad.

SANDER: Minul oli õppimine korras sel aastal. Tasemetööde hinnetega olin rahul. Kooli üritusetest meeldis mulle liikumispäev ja sõbrapäeva näidendid. Liikumispäeval mulle meeldis väga 8.klass, kus olid Karl, Hendrik ja Eerik baleriinid, mis oli väga naljakas. Meie om aklassiga tegime teatripäeva, mis tuli minu arvates väga hästi välja. 4. veerandil tegime algklassidele viktoriini. Minu arvates oli see õppeaasta tore ja lõbus, meiel tuli uus aine - vene keel.

KEVIN: Sel aastal oli väga raske, vähemalt mulle. Õppimine oli mul nii ja naa. Matemaatika oli mulle raske, aga sain hakkama. Käitumisega oli ka raskusi, eriti veel viimasel päeval. Ma olen sattunud paljudesse pahandustesse. Hoolsusega on mul ka natuke probleeme. Kooli üritused olid väga lahedad, eriti see naljapäev ja punkarite-nohikute päev oli ka hästi lahe. Meie oma klassiga tegime ka palju üritusi, mis olid naljakad. Selle aasta kokkuvõtteks võiks öelda, et see aasta on edukalt sooritatud. Ja ma loodan, et klass ikka suureneks.

LIISI: Minu arust oli see aasta suht raske. Tasemetööd olid keskmised. Käitumine, ma arvan ,on hea ja hoolsus rahuldav. Kooli üritused olid lahedad. Klassi ülesanded tegime me ära, ma vähemalt arvan nii. Kõik aitasid teha stende, see oli lahe, et kõik tegid. Üritustest võtsime ka osa. Ma arvan, et mul ei tule ühtegi kahte tunnistusele ja ma arvan, et see aasta oli lahe koolis käia.

SIIM: Vahepeal oli hea, vahepeal halb. Tasemetööd õnnestusid ilusti. Käitumine oli halb ja vahest hea. Hoolsus on enamasti hea. Kooli üritused olid lahedad, eriti sõbrapäev. Stendi oleme teinud kaks korda. Kooliaasta oli normaalne, aga liiga pikk.

VALLO: Õppimin eon korras ja tasemetööde hinded on 3, 5 ja 4. Käitumine on normaalne ja hoolsus hea. Kooli üritustest tavaliselt võtan osa, välja arvatud diskod, sest kodus ei ole kunagi tööst puudus. Teen kaasa, mida vaja. On lahe, vahel igav.

TANNAR: Õppimin eläks suhteliselt raskelt. Tasemetööd läksid hästi, Käitumine hea ja hoolsus hea. Me tegime palju üritusi koolis - teatripäev ja mälumäng ja palju teisi. Klassi ülesanded olid suhteliselt lihtsad. Kooli üritused olid lahedad. Ma arvan, et õppisin hästi ja saan edasi 7.klassi.

GRETE: Põnev aasta. Õppimine on enam-vähem korras. Mõni veerand ilmus tunnistusele ka nelju, aga enamasti olid siiski viied. Aastahinded on kõik viied. Käitumised on see veerand korras, hoolsus on kõigis ainetes eeskujulik - eks võtke siis minult eeskuju. Üritusi oli ka see aasta üpris palju, kõik olid omamoodi toredad. Sel õppeaastal olin mina üks klassivanematest. Põnev. Eks vaatame, mis järgmine aasta toob. See oli minu arvates tore aasta. Ootan suve.

ANDREAS: Õppimine oli mul nii ja naa. Mõnes tunnis on läinud hästi, mõnes mitte nii hästi. Koduseid ülesandeid on ikka rohkem antud. Tunnis on ka rohkem tööd antud. Tööd on ka raskemaks läinud. Tasemetööd olid suhteliselt lihtsad. Käitumine, ma arvan, tuleb rahuldav, nagu alati olnud on. Kooli üritusi on olnud päris mitmeid, näiteks mälumängud, igat sorti peod ja kontserdid ja diskod jne. Klassi ülesanded on olnud: mälumängu tegemine, teatripäeva korraldamine jne. Oleme teinud ka sünnipäevastende. Kokkuvõtteks võin ma öelda, et tegemist on palju olnud. Arvamuseks pakun seda, et see aasta on igav olnud.

MARKUS: See kooliaasta oli lahe. Loodan, et järgmine aasta on sama lõbus. Õppimist oli palju ja olid ka tasemetööd. Kooliaasta keskel oli mul tunnistusel kaks kolme. Raskusi mul ei olnud. Loodetavasti jääb me klass samaks. Tunde oleks võinud vähem olla. Õppimist võiks järgmine aasta vähem olla. Ilmad oleks võinud kooli ajal ilusamad olla. Oleks võinud rohkem reisil käia.

ROBERT: Õppimine on suhteliselt hästi edenenud. Tunnistusel pole ühtegi kahte. Tasemetööd tulid täpselt nagu arvasin. Käitumine pole parim olnud. Igast asju korda saadetud igavusest. Hoolsus on ka rahuldav. Koduseid töid teen päris tihti ära. Kooli üritused on suht huvitavad olnud ja klassi ülesanded tüütud, nt. stendi ilustamine. See aasta oli väga lahe ja õppimine raske, aga järgmine aasta peaks õppimine raskem olema.

SVEN: On hästi läinud, tasemetöös ole kahte saanud. Käitumine on normal, hoolsus ka. Spordipäeval sain kõik alad I koha. Stende olen aidanud täita. Oli lahe kooliaasta, aga õpsid oleks võinud rohkem haiged olla.

VILLEM: Õppimin eoli suht jõhkersest see oli kergem, kui eelmine kord. Tasemetöö oli normaalne, ma ei saanud 2. Käitumin eon mul normaalne ja hoolsus sama. Kooli üritusi jäi see aasta väheks, aga muidu polnud hullu. Suht jõhker oli maskipäev, see oli päris norm. Klassi üritused olid suht fun, sest ma ei teinud midagi, suht mõttetu ju. Minu arvamus on see, et see kooliaasta oli lahe.

KOOLIAASTA KOKKUVÕTTE II

Klassi tegemistest.

• Klassivanemateks valiti sel õppeastal GRETE ja KEVIN. Nad esindasid klassi, võtsid osa ÕOV koosolekutest,jagasid klassile infot jne. Kas nad said hakkama? Arvan, et jah, kuigi mõni koosolek ehk ununes ja kevadeks oli Kevini huvi asja vastu jahtunud. Probleeme oli liikumispäeva ettevalmistamisega. Grete muretses alati klassi tegemiste õnnestumise pärast, tema sõna oleks ehk võinud rohkem mõjule pääseda. TUBLID OLITE!
• Sügisesel matkapäeval külastasime Puraviku Sepikoda.
• Mihklipäeva peol esitlesime kaalikat, lavastasime mininäidendi tuntud muinasjutu ainetel.
• Oktoobris toimus klassiõhtu, korraldasid Evelin, Liisi ja Diana. Oli väga lõbus ja mõnus. Kahjuks jäi see ka ainsaks klassiõhtuks sel õppeaastal.
• Koolis toimus päästeõppus, meie klass jäi "tulevangi" ja meid tuldi päästma. Oli kasulik õppetund, kuidas käituda päris tulekahju korral.
• I veerand lõppes padjasõjaga, et õppeveerandi pinged vaheajaks välja ajada.
• Võtsime osa veerandilõpu mälumängudest, võistkondade nimed olid "Roosad lepatriinud" ja "Pasteet", III veerandi lõpul osalesime haiguste tõttu ühe võistkonnaga "Roosa pasteet".
• Grete, Robert, Vallo, Kevin, Tannar, Liisi, Markus, Siim, Diana ja Evelin müüsid UNICEF jõulukaarte, et koguda raha heategevuseks.
• Novembrikuus käisime teatris, Paide Kultuurikeskuses etendus Viljandi teatri "Ugala" tükk "POKS".
• Isadepäeva eel meisterdasime isadele AUTOD ja emadepäeva eel emadele KLEIDID.
• Koolis toimunud liikluspäev oli hästi põnev ja vahva, Valtu Spordimajas toimus sportlik perepäev.
• Kodanikupäeval olime saalis ja kuulasime Valtu kooli endiste õpilaste meenutusi kooliajast.
• Detsembris tähistasime kooli sünnipäeva, muusikaline tervitus oli ansamblilt HAPPY FEET ORCHESTRA.
• Pidasime 5.klassiga maha lumesõja, mis ei kujunenudki nii vallatuks, kui lootsime. Kired lõid lõkkele.
• Klassi jõulupidu toimus kahes osas - kõigepealt väike jõulumatk Valtu jahimajakesse ja seejärel jõulupidu koos vanematega. Muidugi olid ka kingitused ja mängud ja ilutulestik.
• III veerandi algul tervitasime uut aastat 2009 jõhvikajoogiga, soovisime.
• Stiilipäeval oli 6.klassi teemaks riietuda nohikuteks, õpetajad olid punkarid. Stiilipäev oli vinge.
• Sõbrapäeva tähistamine toimus sõbraliku jõukatsumisena klasside vahel kooli saalis. Võistlesid 5-liikmelised võistkonnad 5.-9.klassini, lahendada tuli erinevaid ülesandeid. Meil läks hästi, saavutasime III koha.
• Märtsikuus korraldasime oma klassiga koolile MASKITEATRI PÄEVA. Osalesid klassid 5-9, kohapeal tõmmati loosi ja valmistati vanasõnade ainetel ette lühinäidendid. Külalisteks vilistlased Kadri ja Sigrid. Loeti ette rahvusvahelise teatripäeva läkitus ning publikule pakuti äraarvamiseks viktoriini "Kas tunned Eesti näitlejaid?" Koolilava rändkarika "Rändav Mask" ja kutse suurele Külalavale sai 8.klass näidendiga " Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad".
• Aprillis tähistati naljapäeva suurel vahetunnil lõbusa teatevõistlusega, korraldas 7.klass. Meie võistkonnas hullasid Villem, Robert, Vallo, Siim ja Kevin. Kooli tuli tulla ööriietes või tobeda soenguga või totra koolikotiga. Gretel, Markusel, Vallol ja Tannaril olid kaasas vägevad "õppevahendite mahutid". Dianal ja Evelinil olid pidžaamad seljas. Õpetajatel punased ninad.
• Aprillis käisime kooliperega Premia jäähallis uisutamas.
• Kehtna valla VI kirjanduspäevade raames külastas meie kooli kirjanik ja luuletaja , ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja LEELO TUNGAL.
• Alustasime projektiga "Lapsevanem klassijuhatajatunnis". Esimene külaline oli KEVINI EMA, kes õpetas meile, kuidas stressiga toime tulla. Teine külaline oli SANDERI ISA, kes tutvustas meile oma hobi mudellennundust ning demonstreeris , kuidas üks mudellennuk kokku käib ja lendab. Kolmas oli GRETE EMA, kes oli meie suvereisil saatjaks ja kaardilugejaks. Aitäh, vahvad vanemad! See on väärtus, mis te teete!
• Liikumisõhtul esinesime klipiga tugitoolisportlastest, jalgpallist ja jumpstyle-ist. Sellest õhtust said populaarseks ANDREAS ja ROBERT, kes valdavad vahvat tantsustiili jumpstyle.
• Emadepäevakontserdil esinesid meie klassist VALLO kandlel ja ANDREAS ROBERT oma tantsunumbriga. Õpilastööde näitusel kooli saalis olid väljas tüdrukute peenem näputöö ning poiste puust esemed (Vallo ja Sander). Samuti kunstitunnis valminud tööd.
• Robert, Markus, Evelin, Diana, Liisi, Villem ja Kevin käisid õp Luule ja loodushuvilistega meie ning Kehtna koolist kolmepäevasel õppereisil Saaremaal ja Vilsandi saarel.
• 6.klasside võistluslaagri "Kaitse end ja aita teist" raames käisid meil külas Õie Kopli päästealase loenguga ning Kehtna valla konstaablid Kristel Kesküla ja Jaan Sildoja politseialase loenguga. Esmaabi treeningu ja ettevalmistuse laagriks viis läbi õp Reet. Laager toimub 8.-11.juunil 2009 Kehtan vallas, Keava lähistel, Tarsi talus. Meie kooli 8-liikmelises võistkonnas on: GRETE, LIISI, DIANA ja EVELIN tüdrukutest ning KEVIN, ROBERT, SVEN ja VILLEM poistest ja õpetaja REET.
• 9.klassi viimase koolikelle päeval "pärandati" meie klassile ägedad jumpstyle- i vedrudega ketsid. Õues pritsiti vett ja kasteti väiksemaid basseini. Kummalisel kombel olid hoos ka need, kes polnud 9.klassi õpilased (hei, pidage, teie aeg alles tuleb, kui 9.klassi jõuate).
• Juunis, vahetult enne kooliaasta lõppu, korraldasime mälumängu algklasside õpilastele. Koostasime küsimused ja viisime mängu läbi. Meeskonnas olid: TANNAR, MARKUS, VALLO, ANDREAS, SIIM ja SANDER.
• Sünnipäevade tähistamine toimus sel aastal sünnipäevalaulu, sünnipäevamedaljoni, küünlaga sünnipäevatordi, õnnitluste ja muidugi kommidega. Suvesünnipäevalapsi on meie klassis lausa kuus, seega viimane tähistamine kujunes päris korralikuks kommipeoks.
• Klassi suvereis viis meid Põhja-Eestisse marsruudil:
  Porkuni Paemuuseum , Porkuni järv ja ujuvad saared
  Neeruti mäed
  Viitna, Palmse mõis ja park
  Käsmu Meremuuseum, loodusrada
  Pärispea poolsaar – Purekkari neem Eesti kõige põhjapoolseim tipp
  Jägala juga
  Jõelähtme kivikalmed. Reisist jäid kõrvale Villem, Sven, Andreas, Kevin ja Evelin. Reis oli vahva ja kõik muljed said talletatud reisipäevikusse, seda saab edaspidi lugeda klassi blogist. Osa pilte on 6.klassi fotoalbumis, varsti lisanduvad ka Grete ema tehtud fotod.

KOOLIAASTA KOKKUVÕTE I

3.juunil lõppes kooliaasta 2008/ 2009, teeme kokkuvõtte. Alustame IV veerandi tulemustega. Lühidalt, hindele "5" õppis GRETE, hindele "4 ja 5" SANDER (3 nelja) ja MARKUS (4 nelja). Puudulikud hinded olid tunnistusel kolmel õpilasel: Siimul ühes aines, Svenil kahes ja Villemil kolmes aines. Hoolsus hinnatud "mitterahuldavaks" Kevil, Villemil, Svenil ja Siimul. Eelviimasel päeval oli veel ka käitumisega probleeme Kevinil, kelle tunnistusel on nüüd noomitus. Väga kurb, et mõni õpilane teeb teisele just seda, mida ei taha, et iseendale tehakse. Miks küll?

Kogu aasta kokkuvõttes on meie õpitulemused järgmised: GRETE lõpetas klassi kiitusega, SANDER ja MARKUS neljade-viitega - nemad said kodu kooli ees kiita. ANDREASel ja DIANAl kaks kolme neljade-viite seas, EVELINIL kolm kolme, ROBERTil, VALLOl ja TANNARil neli kolme, LIISIl ja KEVINIl viis kolme, SIIMUL kaks nelja kolmede seas - kokku oli 11 hindelist ainet + arvutiõpetus, mis kõigil kenasti arvestatud. Täiendavale õppetööle jäid VILLEM ühes ja SVEN kolmes aines. Ka aasta kokkuvõttes jätab hoolsus kõvasti soovida Villemil, Svenil ja Siimul.

Kuidas küll saaks kõik tegemata tegemised ja vastamata vastused õigeks ajaks korda??? Klassi tahvil oli päeva algul päris palju nimesid, kes pidid oma õpiku tagastama , et tunnistust saada. Mõni nimi on seal praegugi ning tunnistus alles õpetaja sahtlis.

Kogu selle õppeaasta tähtsaimaiks märksõnaks oli "tasemetöö", see kummitas septembrist maini. Rõõm on, et kõik kolm tasemetööd said 6.klassis hästi sooritatud. Õpetajad kiitsid, eriti tublimaid ja neid, kes said tavapärasest parema tulemuse. Eks igaüks ise teab, kui palju ta õppis ning kas ta jääb oma tulemusega rahule. Tore, et keegi ei ebaõnnestunud ja võime selle raske ülesande täidetuks lugeda.

Sel õppeaastal said paljud kuuendikud oma teadmisi ja võimeid proovile panna aineolümpiaadidel. Väga hea meel on, et meie õpilased esindasid end ja kooli hästi. Kirjutan siia osavõtu olümpiaadide kaupa.
LOODUSÕPETUS Grete I koht, Robert II koht, Sander 4. koht, Markus 6. koht.
INGLISE KEEL Andreas 5.-6. koht, Markus 9.koht, Robert 11. koht, Grete 14. koht.
VENE KEEL Grete ja Sander 4.-5.koht, lisaülesandes 3.koht.
MATEMAATIKA (meeskonnnana) Vallo, Grete, Robert + Kaidi B. 5.klassist.

Samuti on meie klassi õpilased esinenud hästi mitmesugustel spordivõistlustel ning kooli spordipäevadel - VILLEM, KEVIN, SVEN, ROBERT, SANDER. Viimasel kevadisel spordipäeval tegi SVEN näiteks oma vanuseklassis"puhta töö" ja noppis kõikide alade esikohad.

Õpilasomavalitsuse poolt meile määratud ülesanded täitsime kõik 100%. Kujundasime novembrikuu stendid, korraldasime Koolilava raames MASKITEATRI päeva, viisime läbi mälumängu algklassidele. Võtsime osa kõigist kooli üritustest, osalesime 9.klassi poolt korraldatud traditsioonilises mälumängus. Hästi tore on see, et tegime seda kõike koos, kogu klassiga.

Arenguvestlused, ehk nagu meie klassis kutsume perevestlused, toimusid kolmandal ja neljandal veerandil kõikide õpilastega ja nende vanematega. Mõnel juhul oli kaasas kogu pere, mis on eriti meeldiv. Selline koostöö on väga tähtis, järgmisel aastal see jätkub. Väga rõõmustav on ka, et käivitus ja toimib nn projekt, et lapsevanem tuleks koolitundi andma ja oma teadmisi või huviala jagama. Loodan, et see jätkunb ka järgmisel aastal 9.klassini välja. Samuti meie ühised jõuluõhtud vanemate ja peredega.

Aasta oli huvitav. Nüüd on hüvasti, 6.klass! Tunnistust tsiteerides: "Lõpetas 6.klassi. Viiakse üle 7.klassi."

KORRALDASIME MÄLUMÄNGU

Meie klassi selle õppeaasta viimane ülesanne oli koostada küsimused ja läbi viia veerandilõpu mälumäng algklassidele. Küsimusi koostasime kogu klassiga, mängu viisid läbi Tannar (luges küsimusi ja vastuseid), Markus (jaotas töölehti, kontrollis vastuseid), Vallo (kontrollis vastuseid), Andreas (projekteeris seinale pildiküsimusi ja näitas multikat), Sander ja Siim (kirjutasid punkte tabelisse ja arvutasid kokku). Kõik toimis, küll väikeste viperustega, kuid saime hakkama. Mõni küsimus osutus parajaks pähkliks, mis tõi lausa nulliringi. Raske oli küsimus "mis kujund on pildil", kus me ei arvestanud, et nooremad õpilased veel ei tunne terminit "romb". Õpetajate abiga lugesime õigeka variandi "nelinurk". Eriti ei teatud ka meie oma kooli tunnuslauset "Päike paistab kõigile". Kuna kooli saalis pole WiFit, ei saanud me esitada küsimust nr 12 "Mis linnu häält on kuulda?", asendasime selle mõistatusega - mõista, mõista, mis see on - ümber linna ulatub, ümber pea ei ulatu? , vastus on - salajutt. Lisan siia küsimused + vastused.

Mälumäng 2009
1. Mitmel klassi on oma klassi blogi?
Vastus:1p 5 (2, 4, 5, 6, 8 klass)
2. Mis riik võitis Eurovisiooni lauluuvõistluse 2009 ja mis laulu nimi on?
Vastus: 2p Norra ja Muinasjutt/Fairytale
3. Milliste lindude ja loomade veebikaamerad on portaalis www.looduskalender.ee? (TL)
Vastus: 2p Väike-konnakotka, merikotka, must-toonekure, hülgekaamera
4. Mis on Valtu kooli tunnuslause?Vastus: 1p Päike paistab kõigile.
5. Kes on ajakirja Hea Laps toimetaja?Vastus: 1p Leelo Tungal
6. Mitu liiki hülgeid on Eestis?
Vastust: 1p kaks liiki, viigerhüljes ja hallhüljes
7. Mitu tähte on taevas?
Vastus: 1p kuus
8. Kes olid selle aasta Teatri Tõnn ja Teatri Mann?
Vastus: 2p Martin Kio ja Elo Kumel
9. Millise spordialaga tegeleb Kaia Kanepi?
Vastus: 1p Tennis.
10. Mis on Eesti kevadpealinn?
Vastus: 1p Türi
11. Kes on pildil?
Vastus: 1p Gerli Padar
12. Mis linnu häält on kuulda?
Vastus: 1p Ööbik http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
13. Mitu maakonda on Eestis?
Vastus: 1p viisteist
14. Ühenda joonega linnanimed!
Vastus: 6p Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu, Suure-Jaani, Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia
15. Mis tähtpäev on 1.juunil?
Vastus: 1. Lastekaitsepäev
16. Kirjutage Rooma numbritega 19.Vastus: 1p XIX
17. Mis kujund on pildil?Vastus: 1p Romb
18. Parandage tekstis kirjavead!Vastus: 5p "TOMMI JA ANNIKA TULGU PIPI JUURDE SÜNNIPÄEVAPEOLE HOMME ÕHTUL. RIIETUS: MIS ISE TAHATE."
19. Mis lipp on pildil?
Vastus: 1p Euroopa Liidu lipp.
20. Märkige töölehele, mida ei tohi äikese ajal teha!
Vastus: 5p A ja D

SÜNNIPÄEVAKOMMID

Eelviimasel koolipäeval õnnitlesime kuuendikke, kel sünnipäev suvel. Otse loomulikult laulsime sünnipäevalaulu 6 korda - Kevinile, Villemile, Markusele, Gretele, Vallole ja Andreasele. Meie klassi laulus on sõna "õnne" sujuvalt asendunud sõnaga "komme", seega:

Me soovime palju komme,
me soovime palju komme,
me soovime palju komme
13 oled nüüd.

Me soovime plaju komme,
me soovime palju komme,
me soovime palju komme
ja tervist sul head.

Kui siis kõik sünnipäevalapsed oma kommid olid ära pakkunud, olid laudadel parajad kommikuhilad. Kujundasime meist erinevaid mustreid, seejärel algas suur kommisöömine.