ÕPETAJATE PÄEV

5.oktoober on rahvusvaheline õpetajate päev. Sel päeval tervitasid hommikul õpetajaid lilleõiega Sander ja Tannar.
Õpetajate päeva tähistamine toimus reedel 7.oktoobril. Meie klassile oli see suur väljakutse, kuna pidime ette valmistama meeldejääva aktuse õpetajatele ning tegutsema „õpetajatena“, et kool toimiks ka siis, kui päris õpetajaid koolis pole. Tegutsesime ühiselt klassina ning tegime head koostööd ka huvijuht Kalviga. Valisime direktori ja õppealajuhataja, kes ka kohe tegutsema hakkasid – koostati tunniplaan ning vaadati, et kõik klapiks ja et kõik „noored õpetajad“ oma ülesandeid teaksid . Harjutasime aktuseks, kaunistasime saali, Andreas õppis laulu, Grete-Robert-Andreas küsitlesid 1.klassi õpilasi, Gerda-Diana 2.klassi, Evelin kirjutas õpetajatele kaardid (Meie õpetaja ....on koolis kõige parem, sest. ta on õpetanud meid...). Kalvi organiseeris punase vaiba „Õpetajate päeva auhinnagalaks“, et muusika mängiks õigel ajal, andis „direktor Robertile“ soovitusi kõne kirjutamiseks. Klassijuhatajal oli vahva jälgida, kuidas eelseisva tähtsa päeva ootuses käidi õpetajate jutul tööülesandeid saamas, arutati kes mis tundi ning mis klassis annab, kes mida selga paneb.

7.oktoobri hommikul kell 8:00 hakkasid kooli saabuma „noored õpetajad“, pidulikud, teistmoodi kui tavaliselt. Enne tundide algust oli vaja aktus läbi viia, igaüks asus oma ülesannet täitma. Noormehed võtsid õpetajad all riietehoius vastu, aitasid mantli nagisse, juhatasid üles õpetajate tuppa, kus tegutses väga viisakalt Tannar pakkudes värskendavat hommikumahla. Kell 8:30 tulid noored õpetajad eesotsas direktoriga ning direktor palus õpetajad väga viisakalt saali. Iga noor meesõpetaja pakkus oma käsivart kahele naisõpetejale ning viis noort naisõpetajat eskortisid saali meie direktori. Sammuti pidulikult saali mööda punast vaipa ning suunati õpetajad toolidele istuma, ise jäädi seisma tooli taha. Kogu kool ootas, algas aktus. Kõigepealt huvijuht Kalvi tervitus ja mudilaskoori väga toredate sõnadega tervituslaul õpetajatele. Sõna sai direktor Andres, kes kuulutas välja meie kooli AASTA ÕPETAJA, kelleks sai õpetaja EVE-MAI. Seejärel toimus kooli „üleandmise“ tseremoonia noortele õpetajatele, kaks direktorit kooli eest Andres ja Robert, allkirjastati dokument, Robert pani „käe alla“, s.t. kastis käe värvi sisse ning vajutas jälje paberile, kuhu oli eelnevalt kirjutatud kõigi noorte õpetajate, õppealajuhataja GRETE ja direktor ROBERTi nimed. See dokument jääb raamituna kooli seinale ja annab alguse uuele traditsioonile. Leping sõlmitud, sümboolne kooli võti vastu võetud – võim nüüd noorte õpetajate käes. Õpetajate esindajana oli aeg uue direktori kõneks. Direktor Robert kõneles, kõne oli liigutav ja läks õpetajatele sügavalt hinge. Järgnesid noorte õpetajate lubadused.
Lubame, et:

keegi ei jõua tervena koju (Siim)
koolimaja kukub kokku (Villem)
me ei täida õpetajate korraldusi (Liisi)
keegi ei jõua bussi peale (Sander)
keegi ei saa süüa (Vallo)
õpetajad ei püsi oma klassides (Gerda)
vahetundides valitseb täielik kaos (Evelin)
hindame õpilasi ebaõiglaselt (Tannar)
tellime kooli kulul pitsat (Grete)
õpetajad õpetavad lastele lollusi (Markus)
rotime dire kabinetist väärtuslikke dokumente (Diana)
me pole seda seifi kunagi näinudki (Andreas)

Me lubame, et ei täida ühtki praegu antud lubadustest (Robert)

Mõne lubaduse puhul kostis päris õpetajate reast ohkeid ja imestust, kuid uue direktori viimane lause peletas kõik pinged.
Siis algas pidulik osa, auhinnagala „Parim õpetaja“. Galat juhtisid õppealajuhataja Grete ja direktor Robert.

Grete: Tahtsime õpetajst laulu luua, ei saanud paberile ridagi...
Robert: Me tahtsime õpetajatele oma kooli nn. OSCARI luua ja nimetada see esimese direktori nime järgi JÜRIKS, aga ei osanud kellegi vahel valida...
Grete: ...sest te olete kõik meie õpilaste jaoks siin koolis parimad.
Robert: Seega otsustasime OSCARI-JÜRI asemel luua auhinna, mis oleks õpetajale praktilisem, et seda saaks käes või õlal kanda, et sinna saaks midagi sisse panna (sest õpetajatel on alatasa vaja midagi kooli kaasa tuua). Ning ühtlasi näitaks see juba eemalt õpilastele, kes ikkagi on koolis BOSS.
Grete: Niisiis. Daamid ja härrad. Täna anname kohe algaval piduliku tseremoonial üle 9.klassi poolt õpetajatele auhinnad VALTU KOOLI BOSS.
Robert: Jah, see on kott. Koolikott, dessikott, sussikott, kuidas soovite. Kotid valmistas meie tellimusel maailmakuulus firma Hugo Boss. Nii et siiski mitte Oscar ega Jüri, vaid Hugo..... Boss.
Ja alusteme. Kuulutame välja auhinna 1.klassi kategoorias (õp Ebe). Auhinda tuleb välja andma STELLA.

Stella tuli kooli ette punasele vaibale ning Robert andis talle ümbriku, millest Stella võttis välja kaardi ja luges valju hääleja ette. Kõik kaardid algasid sõnadega „Minu õpetaja ..... on kooli kõige parem, sest ta on õpetanud meid.....“ (See, mida keegi on õpetanud, saadi õpilastelt kogutud arvamustest).

2.klassi kategoorias (õp Anne).......................................ATS
3.klassi kategoorias (õp Vilve).......................................STEN
4.klassi kategoorias (õp Hlel-Mall).................................MAITE
5.klassi kategoorias (õp Kadi)........................................HEDVIKA
6.klassi kategoorias (õp Reet).......................................PILLE
7.klassi kategoorias (õp Veera)....................................MARI-LIIS
8.klassi kategoorias (õp Kati)........................................KAIDI B.
9.klassi kategoorias (õp Tiina)......................................TANNAR
Loodusainete kategoorias (õp Luule)...........................TANNAR
Muusika kategoorias (õp Eve-Mai, õp Viive)................MAARJA 4.kl
                                                                                    VILLEM 9.kl
Täppisteaduste kategoorias (õp Eneli).........................SIIM
Kehakultuuri kategoorias (õp Andres)...........................ROBERT
Ajaloo ja ühiskonna kategoorias (õp Taimi)..................GERDA
Kunsti kategoorias (õp Saima).....................................EVELIN
Käsitöö ja kodunduse kategoorias (õp Koidu)..............DIANA
Tööõpetuse kategoorias (õp Ants)...............................VALLO
Huvihariduse kategoorias (huvijuht Kalvi)...................SANDER

Grete: Loodame, et auhind ei jää riiulisse tolmu koguma, vaid leiab koolitöös kasutust. Täname kõiki.
Robert: Lõpetuseks. Kallid õpetajad. Täna tahame teile öelda seda, mida igapäevases koolisaginas ei märkagi. Tahame öelda, et meil, õpilastel, on teid vaja.
Grete: Kallid õpetajad, järgnev laul on mõeldud TEILE.
Robert: Ilusat õpetajate päeva!

Laulis ANDREAS. Ta esitas ansambli Ruja loo „Rahu“. Imeilus.

Mul on su ilu vaja,

mul on su elu vaja,

mul on su hinge vaja,

sinu ilu vaja,

sinu rahu vaja mul on.

Sellega oli aktus lõppenud. Õpetajad võtsid kotid õlale ja kiirustasid Kehta valda pidulikule vastuvõtule ning pärast seda Tallinna Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi. Noortel õpetajatel algas tõsine tööpäev.

Pärast koolipäeva, kui kõik õpilased olid koju ja bussi peale saadetud, toimus õpetajate toas ÕPPENÕUKOGU. Direktor palus igal õpetajal teha lühikokkuvõte päevast, mis klassis, mis tundi andsid, kuidas läks. Koos otsustati, et kiidukirja on väärt 4.klass, kes oli kooli tublim nii õppimises kui ka käitumises. Samuti otsustati, et dir käskkirjaga saavad noomituse Karel 6.kl tunni segamise ja halva käitumisepärast ning Ken-Gristopher 5.kl ebaõpilasliku käitumise pärast kaasõpilase suhtes ja tunni korra rikkumise pärast. Kõik arvasid, et päev oli huvitav, omamoodi uus kogemus, aga ka päris raske. Hea oli kuulda, et huvijuht Kalvi kiitis meie üheksandikke ja jäi tõepoolest meiega rahule. Ametlik osa lõppenud, algas koogisöömine. Robert lõikas kooki, Grete jagas taldrikutele. Kooki söödes muljetati veel päevast. Tuldi mõttele, et esmaspäeva hommikul tullakse jälle varem kooli ja hõivatakse õpetajate riietehoid ning õpetajate tuba, kuna võim on veel noorte õpetajate käes. Esmaspäev, 10.okt. hommikul, kogunetigi õpetajate tuppa ja tehti nägu nagu nii peakski olema, õp Eneli igatahes pöördus ukselt tagasi. 8:25 kutsus kell saali ja toimus kooli „tagasiandmise“ rituaal. Robert küll püüdis aega venitada ja hoidis võtmest kõvasti kinni, aga ei, tuli siiski loobuda ja võim päris õpetajatele tagasi anda. Direktor Andres kiitis 9.klassi meeldejääva õpetajate päeva korraldamise eest. Kool jätkus jälle tavalises rütmis. NB! Üheksandike arvamused klassikroonikas.

SAHINAD I : Õpetajad rääkisid, et pidulikul vastuvõtul Kehtna vallas tekitasid Valtu õpsid oma uhiuute Hugo Bossi kottidega parasjagu elevust. Tegelikult on väga vahva, et õpetajad ka tõesti kasutavad oma kingitusi, näiteks kõige enam õp Kadi ja õp Reet.

SAHINAD II: Kui õp Anne ja õp Ebe õpetajate päeva järgse esmaspäeva hommikul koolimajja jõudsid, oli 9.kl Siim õpetajate garderoobis ning riputas oma jopet varna. Õpetajad vahetasid pilke ja olid üllatunud, et ,mis.... Siim aga tegutses rahulikult edasi, nagu nii peakski olema. Alles hiljem said õpetajad teada, et nii pidigi olema, sest võim koolis oli ju veel üheksandike käes. Hästi, Siim, et Sa meeles pidasid ja oma rolli mõnusalt täitsid!