SUVESÜNNIPÄEVAD

Juubilarid Grete, Kevin, Villem, Vallo, Markus - 15.
Andreas - 16.
Gerda - 17.
PALJU ÕNNE!

LÄHME TEATRISSE!

Rakvere Teatri etendus  Margus Karu "Nullpunkt"
31.oktoober 2011 kell 19:00 Paide Kultuurikeskuses
Pilet 8€. Sõit tasuta, tädi Helgi kirjutas projekti. Suur tänu talle.
Vaata http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/nullpunkt/. Vaata ka meediagaleriist videosid.
Esietendus 23.septembril 2011. Etendus lavastatud Margus Karu noorsooromaani "Nullpunkt" ainetel. Loe raamatust lähemalt http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?172373

2.SEPTEMBER MATK KUMMASSE

Vaadake, slaidikava selgitab kõik. Aitäh kõigile üheksandikele, kes vahvasti väikesi matkal turvasid, nendega mängisid, neid kiigutasid ja karusellil keerutasid, süles ja kukil tassisid. Tore oleks, kui te õp Veera juurde tundi minnes aeg-ajalt ka oma väikesi sõpru üle ukse tervitaksite või vaataksite, kuidas neil läheb.
Aitäh Vallole mõnusa üllatuse eest, õunakook oli ülimaitsev.

Tannar: Käisime 1.klassiga Kumma palliplatsil. Mängisime mänge. Tagasi tulles mõned tassisid lapsi õlgadel või süles.

Grete: Lõbus oli. 1.klass on huvitav. Sain paar uut bestikat. Jah.

Liisi: Me pidime tulema 8:30 ja siis hakkasime vana koolimaja juurde, et sealt 1.klassi õpilased võtta ja Kumma poole minna. Kummas me mängisime ja tegime nalja. Pärast tagasi tulles olid väiksed mõndadel kukil. Kui me kooli juurde jõudsime, siis hakkas vihma sadama.

Markus: 2.septembril käisime Kummas matkal 1.klassiga. Tiksusime Kumma palliplatsil ja pärast tõime Valloga õunakoogi.

Diana: 2.septembril läksime 1.klassiga Kummasse palliplatsile ja mängisime nendega erinevaid mänge ja sõime õunakooki.

Villem: Kummas oli järjekordselt igav, sest seal polnud jälle midagi teha. Aga vähemalt polnud igav XD:

Sander: 2.septembril läksime koos 1.klassiga Kumma palliplatsile. Mängisime seal koos ja oli tore päev.

Siim: Kumma on vägev.

Gerda: Kooli teisel päeval läksime me matkama Kumma koos 1.klassiga. Pidime võtma oma õpilase, kelle kooli viisime eelmine päev. Me matkasime sinna. Kui kohale jõudsime mängisime seal mänge ja sõime. Olime seal kuskil 2 tundi v nii. Ei oska täpsemat aega öelda. Tagasi tulles väsisid mõned lapsed ära ja me tassisime neid süles või kukil. Aga mulle ei meeldinud see, et mõned ei teinud midagi kaasa, kui sinna jõudsime. Aga muidu oli minu meelest korda läinud päev.

Evelin: Kummas. Ma hilinesin ja pidin üksi neile järgi minema, kuna magasin natuke sisse:D. Seal pidi igaüks oma lapse järgi vaatama. Sai seal niisama koos aega veedetud. Ja pisikesed said ka mängida. Kummast tagasi tulles tassisime väikseid süles või kukil, nad ei jõudnud vist ise käia!

Robert: 2.septembri matk 1.klassiga oli tore, kuid lõpuks väga igav. 1.klass oli väga lahe.

MA MÕTLEN, ET

Ma mõtlen, et

kui ma kevadel lahkun,

siis minu poolt tehtu

jääb minuga.

Ma võtan oma teod enesega kaasa.

Seepärast tuleb hoolitseda, et

kooli lõpus ei seisaks ma

tühjade kätega.

1.SEPTEMBER 2011

Algas 144.õppeaasta Valtu Põhikoolis. Pidulik ja päikseline. Lilled ja soovid: "Ilusat kooliaastat!" Sinule, üheksandik, algas viimane kooliaasta oma kodukoolis. Algas tähtsa rolliga võtta 1.klassi tulija koos vanematega juba koolimaja uksel vastu, juhatada nad saali istuma ning hiljem tuua laps vanemate juurest õpetaja Ebe juurde, et temast saaks 1.klassi õpilane. Sina, õpetaja Ebe õpilane, kevadel koolist lahkumas, tood õpetajale enda asemele uue õpilase - see on õp Ebe armas traditsioon. Kuna üheksandikke 13, aga 1.klassi lapsi 18, sai mõni üheksandik tuua kaks last. Õpetaja leidis toredad seosed suure ja väikese õpilase vahel, suur võttis väikesel käest kinni ja suunas ning aitas teda oma kohale. Aktus oli tore ja sõbralik, natuke suvine, natuke juba sügisene ka, Andrease ja Roberti vabal ja vahval juhtimisel. Direktori kõne, valla ja hoolekogu esindajate head soovid, õpetajate laul on samuti alati aktuse osaks. Nagu esimene koolikell, mis helistas kooliaasta avatuks. Helistajateks õed, suur ja väike koos, Diana 9.klassist ja Kaisa 1.klassist. Aktuse lõpetas pidulik väljamarss, üheksandik käsikäes äsja õpilaspileti, koolimütsi ning aabitsaga koolilapseks saanud väikese inimesega.  Saali jäi kajama laul: "Koolikell, koolikell, oled väike lõbus sell..." Rõõmus seltskond, õpetajad Ebe ja Tiina ees, õpilased, suur-väike, nende järel, kõndides koolimaja eest läbi vana maja ukse juurde mööda 1.klassi kooliteed. Fotojäädvustus - suur koos väikesega.
SA OLID KENA JA VÄÄRIKAS, SAID AKTUSEL SUUREPÄRASELT HAKKAMA!

Klassijuhatajatund oli sissejuhatus õppeaastasse 2011/ 2012. On muudatusi õppekavas ja õppetöö korralduses, ees ootamas tõsine õppetöö ja eksamid. Muidugi võtame osa ka kooli üritustest, esimene suurem tegemine saab olema õpetajate päeva korraldamine oktoobrikuus. Aga homme juba, kui koolis on matkapäev, matkame koos esimese klassiga Kumma külasse, aitame neil kohaneda, tutvuda ja sõbruneda.

" Teeme nii, et kool on koht, kus Sind oodatakse ja kus Sul on hea olla." Need sõnad president Toomas Hendrik Ilvese kooliaasta alguse tervitusest on õiged, et neid meeles pidada. Koolirahu väljakuulutamisel Jõgeval  kõlas mõte "Koos on hea". Loodan, et meil on sel õppeaastal koos hea, et me toimiks sõbraliku klassina ja annaksime head tooni kogu koolis kui vanimad õpilased.

PARIMAT KOOLIAASTAT!

Evelin: 1.septembril oli minu arust täitsa nunnu päev:D. Palju rõõmsaid lapsi oli. Õpetaja Ebe kutsus meid ükshaaval saali ette, kus ta rääkis meist, kui tema meie klassijuhataja veel oli. Pidime külalised ka üles saali istuma juhatama. Mina viisin Kärolin-Triin Laaki kooli. Ja emale pidi igaüks lille andma. Andsime ka pisikesele lillekimbu ja kohvri koos kooliasjadega. Hiljem laulu saatel viisime käekõrval lapsed läbi õue teise koolimaja hoovi, kus tehti pisikesega ja suurega pilti. Hiljem viisime nad klassi.

Robert: 1.september oli tore.

Gerda: Pidime tulema 8:45 kooli, kuigi aktus ise hakkas 9:30. Mina pidin juhatama klassi uue 1.klassi õpilase koos tema perega. Mina pidin kooli viima Vanessa ja Edithi. Esimene klass oli nii elujõudu täis, et kohe kui kõik kohale said hakkasid nad jutustama. Aga 1.klassi läks 18 õpilast. Aga peale seda, kui aktus läbi sai, pidime õue minema. Ja meid hakkati pildistama, suured ja väikesed. Ja nii väike kui suur. Mulle endale õusalt meeldis1.septembri aktus. Kõik olid nii pidulikult riides.

Sander: 1.septembril tõime uue 1.klassi kooli. Neid oli 18 õpilast. Pärast aktust oli pildistamine selle õpilasega, kelle kooli tõid ja ka mõned ühispildid.

Vallo: Meie olime taas saali ees. Oli tore. Me viisime pärast 1.klassi vana kooli ette.

Tannar: Pidime pidulikult riides olema. Viisime 1.klassi kooli. Tegime pilte tagaaias.

Liisi: Tulime kell 8:45 kooli 1.septembril. Ma viisin kooli Egle Raudsepa ja Andreas Palandi. Eriti raske oli siis, kui ma pidin hoidma 2 kohvrit käes ja vana kooli osa juurde minema. Seal me pildistasime kaks klassi koos ja siis eraldi, väike ja suur õpilane ja siis pidime nad klassi viima.

Grete: Lõbus oli. Hommikul 8:45 hakkasime inimesi sisse juhatama ja giidituuri tegema. Siis hakkas aktus. Hommikujuhid olid Robert & Andreas. Siis tõime 1.klassi kooli. Ma tõin Joonas Varese. Õp Ebe luges klassiarhiivist mingeid naljakaid lauseid ka ette. Ei naljakas oli. Kõik läks enam-vähem plaanipäraselt. Ja siis tegime õues pilte ka. Päike paistis. Klassis sai viinamarju ja viinamarjamahls ka. Tore oli. Teeme uuesti.

Andreas: 1,september oli äge. Tõime 1.klassi 18 õpilast. Enne aktust oli väike pinge. Mina ja Robert olime aktusejuhid.

Diana: 1.september oli tore. Päike paistis. 1.klassi läks 18 õpilast. Nende seas oli ka mu õde. Peale aktust läksime pildistama ja siis tulime klassi. Markus: Tegime 1.klassile aktuse ja tõime nad kooli. Õues tegime pilte ka.

Siim: Tehti palju pilte.

PEDASSAAR II

SAAREST (allikas: aripaev.ee)

Salmistu sadama vastas paiknev asustamata Pedassaar (0,86 km2) on saartest metsarohkeim ja kõrgeim, püstloodne kruusanõlv looderannal on 11 meetri kõrgune, kõrge mäerinnatis läbib kogu saart. Läänetipu lähedal meres on võimas rändrahnude kogum, suuri kivimürakaid jätkub ka rannaribale ümber saare. Lisaks otse liivast tõusvatele miniatuursetele punase kurdlehise kibuvitsa põõsastele leidub edelarannikul ka valgeõielist vormi. Viimase sõja ajal hävis kogu mets tulekahjus ja nüüd on saar kaetud valdavalt liigtiheda männimetsaga, ilusam mets asub põhjaosas.

Pedassaar on unikaalne (ilmselt ainus koht kogu Läänemeres) oma ülijärsult sügavneva liivaranna poolest, mis võimaldab sadamata randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel. Tänu tugevale hoovusele on edelaranna lahesopis juba kolme meetri kaugusel veepiirist vee sügavus üle kahe meetri, õnneks puuduvad ka veealused kivid.

Kogu saar on ideaalne paik supelmõnude nautimiseks, eriti mõnusaks teeb selle pidev kiirkaatriühendus Salmistu sadamaga. Saart haldav Riigimetsa Majandamise Keskuse Harju-Viru regioon on ehitanud Pedassaare idakaldale mõnusa saunaga matkamaja, kus on kaev, esmatarbed ja küttepuud. Maja saab üürida Salmistu sadamast. Randumiskoha juures on lõkkeplats ja nägus uus palkpaviljon halva ilma eest varjumiseks. Lõunasse ulatuv liivane maasäär ja varju pakkuv sopiline idarannik on koduks luikedele, hahkadele, kosklatele, kajakatele, tiirudele, tildritele jt.

GRETE: Pedassaare oli lõbus. Autosõit oli norm. Paadisõit oli lõbus. Saarel oli ka ilus olla. Meri oli lahe ja matk oli lahe. Õhtul oli mereääres üliilus. Tore oli.

ANDREAS: Seal saare peal oli päris huvitav ja suht lõbus ka. Sadamasse sõitsime me umbes 3 tundi. Olime seal hommikust õhtuni. Jalutasime rannas.

SANDER: Meie klassireis oli Pedassaarele, mis toimus suht suve lõpus. Algul sõitsime Salmistu sadamasse, sealt viidi meid paadiga edasi Pedassaarele. Kõndisime väikese mtesamaja juurde, panime oma kotid sinna. Siis läksime saarele ringi peale tegema. Grillisime seal majakese juures ja sõime. Vabal ajal niisama kiikusime ja rääkisime juttu. Õhtul viidi meid mandrile tagasi ja siis suundusime kodu poole.

TANNAR: Vahva oli . Käisime Pedassaarel. Käisime terve saare läbi. Mina, Markus ja Villem käisime ujumas. Õpetaja ja Grete võtsid päikest, kuigi päikest ei olnud:D. Paadiga käisime. Meeldis seal.

VILLEM: Pedassaarel ei olnud huvitav, sest seal polnud midagi teha, ainult passida sai. Ühe korra ujumas sai ka käia, aga jah siis.

DIANA: See oli väga tore klassilõpureis. Läksime kahe autoga, Sandri isaga ja minu emaga. Saarele saime kiirpaadiga. Läksime panime oma kotid maja juurde ning siis läksime jalutama. Pärast seda läksime majja tagasi. Kiikusime, sõime ja tegime muud toredat. Kell 21:00 tuli meile paat järgi ja suundusime koju.

MARKUS: Käisime Pedassaarel matkamas. Tegime saarele ringi peale ja sõime. Mnjah, ega väga palju muud ei teinudki. Tiksusime majas ja käisime ujumas Tannu ja Villuga. Teine kord käisime aint Tannuga ujumas.

EVELIN: Suvel käisime klassiga Pedassaarel:D. Lõbus oli. Meri oli nii mõnus, mõned käisid ka ujumas. Grillisime toitu, tegime ka suhkrusaia, grillitud. Päris hea oli. Kaks ema oli ka kaasas ja 1 isa. Sõitsime sadamast üle mere kiirpadiga. Jõudsime hilja koju, kuskil kell 21:00 sõitsime kodu poole. Käisime saare risti-põiki läbi.

VALLO: See oli tore. Kell 8:00 sõitsime Salmistu sadama poole. Me olime saarel kell 10:00-21:00. Siis läksime maale tagasi kummipaadiga.

ROBERT: Klassireisile ma kaasa ei läinud. Oleks me ööseks läinud, oleks ma ka läinud.

SIIM: Matkal oli äge, kuigi ma ei käinud.

PEDASSAAR I

SUVEREIS PEDASSAARELE. REISIKIRI.

Meie klassi suvereis toimus vahetult enne uue kooliaasta algust, 28.augustil. Algselt kahepäevasena mõeldud reisist kujunes ühepäevane. Reisiinfo jagamine ja planeerimine käis meili teel ning sms-idega. Siinkohal tänan kõiki, kes vastasid kirjadele kiiresti ja teatasid oma tulekust või mittetulekust nagu palutud. Tore, sest see on elementaarne viisakus ja suhtumine. Kahjuks kaks õpilast ei andnud endast märku.

Pühapäeva, 28.augusti, hommikul startis koolimaja eest kaks ekipaaži Salmistu sadama suunas:
Poisid - ANDRUSE AUTO - Sanderi isa Andrus , Sander, Tannar, Villem, Andreas , Vallo ja Markus
ning
Tüdrukud - OKSANA AUTO – Diana ema Oksana, Markuse ema Mae, Diana, Grete, Evelin ja õpetaja Tiina.
Hommik oli ilus ja sadamasse jõudsime isegi planeeritust veidi varem. Ülevedu kiirkaatriga toimus tõesti kiirelt, paadimees oli Märt.
Saarel jalutasime kõgepealt metsamaja juurde, kus sai selleks päevaks olema meie „kodu“. Kuna eelmised kasutajad olid veel sees, paigutasime oma asjad maja juurde ja asusime saart avastama. Suundusime maja juurest vasakule mööda ranna äärt, nautisime ilusat ilma ja imekaunist puhast loodust. Emad jalutasid kõrgemal, metsasel kaldapelsel, noppides kaasa pohli ja seeni. Esimene matk kestis pea 2 tundi, umbes kell 12 olime „kodus“ tagasi ja alustasime ettevalmistusi ühiseks lõunasöögiks. Tutvusime ka majaga, sauna ei soovinud keegi minna, magamislavatsid said aga mõnusaks lebotamiskohaks.
Peale sööki lasime leiba luusse, puhkasime sõna otseses mõttes. Emad Oksana ja Mae läksid metsa seenele-marjule, noored isa Andruse saatel jalutasid majast paremale head supluskohta otsima. Ujujaid olid vähe, vaid Villem, Tannar ja Markus. Õpetaja jäi „koju“, rannas pikutamine ja pilvede jälgimine oli väga lõõgastav tegevus.
Enne teist matka küpsetati veel lõkkel vorstikestija toimus mõnus jutuajamine õues ümber laua. Jututeemad vahetusid, räägiti koolist, poliitikast, spordist jne. Majakese teine korrus oli ka üsna populaarne koht, sealt kostis tihti lõbusaid kilkeid. Korraks sabistas ka kergelt vihma, aga ilm oli soe ja mõnus.
Teist matka alustasime maabumiskohast kõndides saare lõunaosa poole. Oli tuuline ja vihmane, aga mets andis varju. Sel küljel nägime ka iivast maasäärt, mis ulatus pikalt merre. Mida lähemale metsamajale, seda vaiksemaks tuul jäi ja jällegi oli väga soe ja mõnus.
Enne õhtusööki käisid Tannar ja Markus veel teistki korda ujumas, Grete, õpetaja ja Vallo vaatlesid kaldalt.
Õhtusöögiks seadis Sanderi isa tule üles ja küpsetati kõike, mida toidukottides veel leidus. Leiutasime ka uue küpse-suhkrusaia, mis osutus tõeliseks hitiks. Saiake pooleks (meil oli mini ciabatta ja mitmevilja-röst), suhkrut peale ja süte peale restile küpsema. Kui esimesed saiad alt päris mustaks kõrbesid, avastas Diana ema, et oleks pidanud saia veega kastma. Edaspidi nii tegimegi, siis sai ei kõrbenud, aga suhkur sulas mõnusalt.
Hakkaski päev läbi saama. Pool tundi enne kaatri tulekut oli maja koristatud ja läksime rannale lähemale paati ootama. Päike oli loojumas, kell oli 8 läbi õhtul, pilvede värvid olid imeilusad. Siis lõpetasime ka „pidulikult“ oma reisi. Õpetaja tänas vahvaid lapsevanemaid, kes oma puhkepäeva raatsisid oma lapse klassiga veeta, sellised vanemad on aare. Tänutäheks ja väikeseks meeneks kingitud meresoola toidule riputades meenutavad nad ehk toredat suvepäeva ilusal Pedassaarel.
Ülesõit sadamasse oli tuuline, juba hämardus. Meeleolu oli aga rõõmus, väsimust ei kurtnud keegi. Kodutee kulges juba pimeduses.
Lõppkokkuvõttes oli õnnestunud suvereis – mõnus reisiseltskond, suurepärane ilm ja imetore saar, mis 28.augustil kell 10:30 kuni 20:30 oli meie, 8.klassi, valduses.
Kool võib nüüd alata!