HOMMIK

25. november 2008 kell 7:59. Ei tea, kas selliseid hommikuid veel sel talvel näeb?

PILDIKESI

KODANIKUPÄEVA TÄHISTAMINE

26. novembril olnud kodanikupäeva tähistati meie koolis täna klassijuhatajatunni ajal saalis. 8. klass õp Taimi juhendamisel esitas temaatilise kava . Seejärel kutsuti kooli ette kolm Valtu kooli vilistlast, kes meenutasid oma kooliaega . Hr Laiapea jutustas sporditegemisest koolis, hr Smitt meenutas poiste tegemisi ja ulakusi, pr Leinaru jutustas, kuidas toimis kool sõja ajal. Oli huvitav teada saada, kuidas kunagi koolis õpiti, milline oli aeg ja olud. Üks, mis kindel, kool on alati tähtis olnud, siin õpiti ja ega ka krutskid tegemata jäänud.

"POKS"

Käisime teatris, küll mitte Ugalas, vaid teater tuli meile lähemale, Paide Kultuurikeskusse. Vahet polnud midagi, saal suur, istekohad tõusvas joones. Puhvet ehk oli nõrgem, kuid kõrrejooki ning maiustusi ikka leidus. Põhiline oli ikka ju etendus ise. Ja siin ei pidanud keegi pettuma, lugesin selle välja emakeele tunnis kirjutatud kokkuvõtetest (need jäävad pärast hindamist 6. klassi kroonikasse).

Lühidalt, kõigile meeldis. Põhiliselt seepärast, et see oli huvitav ja sai palju nalja.

Meeldis...
...kõik oli väga hea
...muusika, see oli väga võimas
...et see oli poksist
...näitlejate töö
...et kasutati valgus- ja heliefekte
...muusika aitas näidendi mõtte väljendamisele hästi kaasa
...lavakujundus sobis hästi
...et kujunduses olid läpakas, arvutimäng "Pro Fighters XL"
...et kõik oli ilusti lavastatud
...et etendus oli õpetlik ja naljaks
...et laval oli päris poks
...sest oli lahe etendus, mõni koht pani mõtlema
...et lavakujundus oli hea ja lihtne; ei pea alati palju asju olema; tänavavalgustid oli hea mõte
...kui poisid tegid sülearvutil ühe poksimängu
...suur ekraan oli väga lahe
...Dima võtted
...näitlejad mängisid hästi, jalamurdmiskoht oli üpris päris
...kuidas Robert lollitas
...et oli kasutatud selliseid muusikastiile, mida noored praegu kuulavad

Ei meeldinud...
...see, et etendus ei lõppenud korralikult
...et Henri läks ainult käätenaksu pärast trenni
...et lõpp oleks võinud kauem kesta...et õiget varast kätte ei saadud
Mitte midagi polnud seal viga


Tegelastest meeldis kõige enam...
...vanaema, kuna ta tegi palju häid nalju
...Henri, kuna tema oli julge ja enesekindel
...Henri ja Robert, sest nad mängisid hästi
...Robi, ta oli naljakas
...Robi, sest ta tegi väga palju nalju ja need olid väga head naljad
...Dima, Henri ja Robi
...Dima, sest ta oli niisama lahe

Nalja tegi...
...see, kui Robert läks Dima juurde ja tegi "jou!
...see, kui Robert mängis trennis ühe palliga lolli
...kui Robert räppis (oma arust)
...poiste käitumine
...poiste sõnapruuk

Kurvastas see...
...et Dima oli kodutu
...et poisid oli räpakad, õigesti ei teinud nad midagi
...kuidas vanaema rööviti
...kuidas Henri oma vanaemaga käitus
...et poisid käitusid Dima suhtes halvasti, süüdistades teda ilmaasjata

Etendus õpetas...
...et ei tohi teisi ilmaasjata süüdistada
...kuhu lüüa ja kaitsta iseennast
...et tuleb kuulata oma sõpra
...et varastada ei tohi
... et ei tohi vanaema üksi parki saata
...et ei tohi kohe kätte maksta
...et ei tohi vanemat inimest lüüa
...et tuleb teistega paremini käituda
...et peab olema ettevaatlik
...et ära süüdista teisi ilme asitõenditeta
...et peksmine ei lahenda midagi

Mõned küsimused jäidki õhku rippuma, ergutasid edasi mõtlema, analüüsima, kes käitus õigesti, kes mitte. See oligi näidendi taotlus. Tahaks kindlasti sellest veel klassijuhatajatunnis rääkida (kahjuks sel reedel kohe ei saa, sest on kodanikupäeva tähistamine saalis).

Oli hea vaadata, kuidas kõik huviga etendust jälgisid ja kaasa elasid. Minu suureks hämminguks kostis teatud kohal etenduses äkitselt saalist meie reast väga ebaviisakas häälitsus, millega kaasnes varsti liigne etendusele kaasaelamine, lausa kätega vehkides. Seda poleks osanud iialgi oodata, häbi kohe. Mis pani õpilast niimoodi etendust segama, selget vastust ei saanudki. Jäi vaid väga halb tunne.

Kojusõit läks kiiresti ja vaatamata keerulistele teeoludele õnnelikult, kuigi nägime bussiaknast nii mitutki teelt välja vajunud sõidukit. Kohati muutus ka bussi tagaosas ehk liiga lärmakaks, emotsioonid liigagi kõrgeks. Ja veel. Kahju, et "Head aega" peab mõnele õpetaja ikka esimesena ütlema (ja mõnelt ei tule siis ka vastust). Rõõm on nendest paljudest, kes vihjamatagi oskavad viisakad ja meeldivad olla.

Öeldes nagu härra Tael saatest "Tantsud tähtedega" - aga muidu oli tore teatriskäik. Mul on hea meel, et etendus sobis, oli nalja, liigutas ja õpetas.

LUMESÕDA

Lumi on langenud Eestimaale, õpilased hullavad iga vahetund väljas, käib lumesõda ja armutu "soome saun". Sellise ilmaga oleks ju tore pigem väljas möllata kui klassiruumis istuda. Nii me 5. klassi õpetaja Katiga arvasime ning otsustasime klassijuhatajatunnis pidada maha ühe ühise lumelahingu. Et oleks huvitavam (meie, õpetajate, arvates) jagunesime kolme rühma, igal oma kindlus kaitsta, aga ka vastaste käest "varandus" kätte saada. Mäng lumes peaks ju olema lõbus, paraku väljus asi varsti kontrolli alt, kui hakati lumaga loopimise ajal ka valuvõtteid kasutama. Kadus mängu ilu, tekkis äge sõnelemine, süüdistamine, ühesõnaga inetu. Lõpetasime mängu ilma võitjat välja kuulutamata. Rääkisime läbi, mis valesti läks, et vahva lumesõja asemel hoopis tülli läksime (arvati, et oleks võinud lihtsalt teineteise pihta lumepalle loopida ilma igasuguse mängu ja võistluseta). Kõik südamelt ära öeldud, surusime leppimise märgiks kätt ja maiustasime rahustuseks kommidega. Siis olid kõik lahkesti palutud inka klassi sooja teed jooma, sest oldi parasjagu lumised, et mitte öelda lausa märjad. Jõime teed ja ajasime juttu.

Eile, pühapäeval, sadas ja tuiskas kõikjal lumi. Täna juba räägitakse, et nädala lõpuks on lumi läinud. Nautigem siis veel lumemõnusid, kuniks on. Loodame aga väga, et jõuluks tuleb uus lumi.

LUMI TULI

SPORTLIK PEREÕHTU